torsdag, november 28, 2024
type here...
Home Blog Page 253

Halima(19) bærer hijab-Spås til å bli supermodell

Norsomnews
-
0
Halima(19) bærer hijab-Spås til å bli supermodell

Halima Aden(19) ble født i en flyktningleir i Kenya. Nå spås hun til å bli en fremtid super-modell – og har signert en kontrakt med byrået IMG Models.

– Jeg ønsker å spre et positivt budskap om skjønnhet og mangfold, sier Halima Aden til Business of Fashion.

I november i fjor skapte 19-åringen overskrifter i USA. Hun var den første i USA til å stille fullt påkledd til bikinidelen av missekonkurranse Miss Minnesota.- Nå har IMG modellene undertegnet en avtale med 19-åringen.

– Jeg hadde ingen planer om å bli modell. Jeg ønsket å spre et positivt budskap om skjønnhet og mangfold og vise andre unge muslimske kvinner at det er et sted for dem, sier Halima Aden til Business of Fashion.

Les videre her: Expressen.se

[adsenseyu2]

Germany: Maalinkiiba waxaa la weeraraa 10 qof oo soo galooti

Norsomnews
-
0
Germany: Maalinkiiba waxaa la weeraraa 10 qof oo soo galooti

Sanadkii hore ee 2016, waxaa dalka Germanka la diiwaan-galiyay 3.500 weerar, kuwaas oo lagu qaaday dad soo galooti ah. Waxaana weeraradaas ku dhaawacmay 560 qof, oo 43 kamid ah ay yihiin caruur yar-yar. 2.500 oo weeraradaas kamid ah, waxaa lagu qaaday dad kali-kali ah. Sidoo kale waxaa jiri karo boqolaal weeraro kale ah, kuwaas oo aan lasoo diiwaan-galin ama aan boolisku lagu soo wargalin.

Germany ayaa sanadkii 2015 qaabishay qoxooti dhan 890.000 qof, halka sanadkii lasoo dhaafay ee 2016 ay Germany sidoo kale qaabishay qoxooti ku dhow 300.000. Waxeyna taas sababtay in kacdoon xoogan ay sameeyeen kooxaha xagjirka dhinaca midigta ah, kuwaas oo weeraro abaabulan ku qaada xeryaha lagu soo dhaweeyo dadka soo galootiga ah. 

Dowlada Germany ayaa arintan ku dhaliileyso xisbiyada xagjirka dhinaca midig ah, kuwaas oo u muuqdo kuwo ka faa´iideysanaya carada dadka. Halka xisbiyada midigtaee mucaaradka ahna, ay dowlada ku dhaliilanayaan inay arintaas ay dowladu ka danbeyso, maadaama aysan maqlin codsiga iyo qeylada dadweynaha Germanka. 

Xigasho/kilde: RIX-papiravis(27-02-2017, side 11)

[adsenseyu2]

 

34% dadka norwiijiga ah, waxey aaminsayihiin in soo galootiga ay khatar kuyihiin dhaqanka iyo hidaha Norway

Norsomnews
-
0
34% dadka norwiijiga ah, waxey aaminsayihiin in soo galootiga ay khatar kuyihiin dhaqanka iyo hidaha Norway

Codbixin dhawaan laga qaaday dadweynaha Norway ayaa lagu ogaaday in 34% ama sadexdii qofba mid kamid ah, ay aaminsanyihiin in soo galootigu ay khatar ku yihiin hiddaha iyo dhaqanka Norway.

Dadka codbixinta laga qaaday ayaa sheegay in soo galootiga, gaar ahaan kuwo ka imaada wadamada islaamku, ay wataan dhaqamo iyo caadooyin aad uga duwan kan dhaqanka Norway, taasna ay mustaqbalka khatar kutahay dhaqanka Norway, ayna ka baqayaan inay dhaqan-guurmaan.  

Isla codbixintan ayaa lagu ogaaday in dadka degan magaalooyinka ay wax xoogaa ka yara roonyihiin, marka laga hadlayo aaminsanaanta khatarta soo galootiga ee dhaqanka Norway. 42% dadka tuulooyinka degan waxey aaminsayihiin in soo galootiga ay khatar ku yihiin dhaqanka Norway, halka 29% dadka magaalooyinka degan ay arintaas aaminsayihiin. 

Dadka codbixinta laga qaaday ayaa sidoo kale la weydiiyay xisbiyada ay u codeeyaan xiliyada doorashada. Waxaana soo baxday in dadka ugu badan ee u codeeya xisbiga FRP ay aaminyihiin khatartaas ay soo galootiga kuyihiin dhaqanka Norway. 

Xigasho/kilde: Aftenposten-papiravis(side 6, 27-01-2017)

[adsenseyu2]

 

Ahmed Ali: Klarer vi å stå sammen en dag?

Norsomnews
-
0
Ahmed Ali: Klarer vi å stå sammen en dag?

Somaliere er de utskjelte og neglisjerte minoritetsgruppen i Norge. Kanskje vi er usynlige? Vi er de som sjelden deltar samfunnsdebattene. Kanskje vi engasjerer oss mindre, men det er derimot ikke sagt, at vi ikke skal ta oppgjør med fortiden, for at fremtiden skal se lysere ut.

Vi er kjent for å være fast kunder hos nav, mindre engasjerte og lite samfunns deltagende. Vi er de individene som er bortglemte og blir stadig overkjørt av medienes negative omtaler. Dette forsterker inntrykkene folket har om oss. Det negative bilde om oss, er ofte preget av at våre foreldre ikke har utdanning og er automatisk «navere». Det er av forskjellige grunnet til at mange får sosialstønad. Det er også mange grunner til at vi ikke har kommet lenger enn der vi er i dag. Vi må ikke glemme at det er mange grunner til å stå sammen.

Mørketider og høstkulden er over, det er blitt ny vår for ny generasjon. Vi tar oppgjør med sosial kontroll, tar høyere utdanning og mange av oss er i jobb. Hvorfor snakkes det lite om oss? Fordi vi tørr ikke si ifra, vi har lett for å være stille. Forandringer skjer når, vi først står sammen. Både unge og gamle.

Dagens ungdommer er de som skal videreføre våre verdier, av den grunn må vi spørre oss selv, hvilke verdier ungdommene skal bringe med seg videre. Vi er folk som er drevet vekk fra sitt opprinnelige land på grunn av en ikke-funksjonell stat. Selv om klan-systemet er viktig, er det vel på tide at vi diskuterer hvordan den brukes i praksis.

Klansystemet blant oss, er et samfunns fundamentet som ikke evner å være bærekraftig. Ungdommene er de som vokser opp med demokratiske verdier og en politikk som i praksis viser gode resultater.

Er det på tide å fjerne klansystemet? På hvilken måte kan det brukes til noe godt? Hvordan kan vi bruke dette systemet på en måte som fører oss sammen? Mange viktige spørsmål, som vi er nødt til å diskutere mye om. Tiden er inne for å ta oppgjør med fortiden, for at vi får bedre fremtid.

Vi er lyspunktet som er på enden av tunnelen. Vi er de som fornyer kulturarven. Vi kan forandre det som ikke evner å være bærekraftig. Men klarer vi å stå sammen?

Avslutningsvis vil jeg si noe få ord til våre søstre, mødre og bestemødre. Dere er ikke glemt. Dere er de sterkeste kvinnene som eksiterer i denne verden. Dere de som har oppdratt oss. Dere er de som har tålt å bli sett ned på langs gatene. Det å oppdra oss i seg selv, er en krevende jobb. All ære for at dere står på hver eneste dag for å gi oss et meningsfylt liv.

Helt til slutt vil jeg minne dere alle om at det finnes hard arbeidende somaliere der ute.  Somalisk Studentforening, Amina Bile, Sofia Abdi Haase og Mahad Abib Mahamud, er bare noe få eksempler. Med ulike formål og ulike områder, tar oppgjør med sine egne og eksisterende fordommer. Det finnes enkeltpersoner og organisasjoner som virkelig står på, og som tar oppgjør med det interne miljøet som eksisterer i dag. Vi vinner dersom vi står sammen.

Jeg skriver i dette i håp om at vi en dag slutter med «colaad iyo caay». Det er mange u diskuterte temaer. Utdanning, integrering, samfunnsdeltakelse, kvinnerolle blant oss og mye mer.

NorSomNews vil ha din mening!

Send kronikken din til NorSomNews@gmail.com. Legg ved et portrettbilde av god oppløsning. NorSom News forbeholder seg retten til å velge forkorting og redigering av innsendte innlegg. Takk for at du vil bidra. 

[adsenseyu2]

 

Waa kuma Mezyar Keshvari?

Norsomnews
-
0
Waa kuma Mezyar Keshvari?

Mezyar Keshvari waa xildhibaan katirsan baarlamaanka Norway, kana tirsan xisbiga FRP. Waana gudoomiyaha FRP, qeybtiisa Oslo, isaga oo sidoo kale ku hadla afka xisbiga marka laga hadlayo arimaha soo galootiga iyo qoxootiga.

Keshvari waa Iiraani Norway ku yimid qaab qoxootinimo ah, wuxuuna sheegtay inuu dhashay 1981(Lama hubo halkaas ee dib haloogu noqdo, maadaama wajigiisu uu ka weynyahay intaas). Qoyskiisa oo qax ka ahaa kacaankii Iiraan ee 1979 ayaa Norway magangalyo soo weydiistay sanadkii 1986, waxeyna sheegeen(waa sida ay sheegeen, ileen lama hubine) inay xiriir la lahaayeen maamulkii boqorkii dalkaas xooga ku heystay ee Mohammad Reza Pahlavi(Shah). Norway ayaa isaga oo qoyskiisaba u fidisay magangalyo iyo nolol, waxeyna degeen oo uu ku koray Oslo, iskuul iyo jaamacadna  uu ka dhigtay.

Ninkii qoxootinimada Norway ku yimid ayaa markii uu soo weynaaday xubin ka noqday xisbiga qoxooti diidka ah ee FRP. Ururka dhalinyarada FRP, ee FPu ayuu madax ka noqday isaga ooba ka dheereeyay dadkii wadanka u dhashay ama siyaasiyiintii kale ee xisbiga FRP, kuwaas oo xagjirka dhinaca midig lagu tirin jiray.

[adsenseyu2]

Keshvari ayaa xidig ka dhex noqday FRP, wuxuuna jaran-jarada xisbiga u koray si orod ah. Sanado kooban gudaheed ayuuna xubin uga noqday baarlamaanka dalka, isaga oo isbuucyo kahorna loo doortay gudoomiyaha FRP ee magaalada Oslo oo ah xarunta dhexe ee FRP.

Taaktikada FRP iyo indho-adeyga Keshvari:

FRP waa xisbi lagu tiriyo kuwa xagjirada dhinaca midig ah, aadna uga soo horjeedo soo galootiga gaar ahaan kuwo ka imaado wadamada islaamka ah. Inkasta oo aysan afka soo marin inta badan, hadana wax walba iyo talaabo walba oo lagu joojin karo arintaas wey sameyn kari lahaayeen, hadii waqtigu iyo awoodu u saamaxeyso.

Hadaba si aan loo dareemin xagjirnimadooda ayey heloodeen mid ajnabi ah oo wixii ay sheegi lahaayeen u dhaha. Hadii nin cadaan ah oo wadanka u dhashay uu ku hadli lahaa hadalada Keshvari, xili hore ayey warbaahintu ku shaabadeyn laheyd cunsuri. Iyaga oo taas ka digtoon ayey Keshvari u magacowdeen afhayeenka xisbiga ee arimaha soo galootiga.

Hadalada Keshvari uu ku hadlay intii uu xilkaas hayay waxaa kamid ah:

  • In Norway ay gabi ahaanba joojiso soo dhaweynta soo galootiga iyo qoxootiga. (Hada ogow, waa nin isagaba qoxooti ahaan kusoo galay isaga oo qax ah, waa sida ay qoyskiisu sheegeene).

  • In Norway ay joojiso gabi ahaanba soo galootiga ka imaada wadamada islaamka ah(Isagaba wadan islaam ah ayuu ka imaaday 1986).

  • In Norway aysan qoxootiga siinin sharciga dhalashada iyo degenaanshaha rasmiga ah, balse ay ku celiso wadankoodii markii uu nabad noqdo( Ka dhigan in isaga Iiraan lagu celiyo, dhalashada Norweyna laga xayuubiyo).

  • In dowlada ay la wareegto xanaanada qoysaska dhala caruurta tirada badan, balse aanan heysan shaqo iyo dhaqaale toosan.

  • In lacagta kaalmada ah laga jaro qoysaska soo galootiga ah ee dhala caruurta tirada badan, si aysan guriga u laasimin, shaqana u aadaan.

  • In dowladu ay lacagta ka joojiso masaajida, ayna shaqaaleysiiso dad shaqaale ah oo wixii masaajidka ka dhacaya ka warhaya.

  • Iyo tii ugu danbeysay ee aheyd in sharciga jinsiyada laga qaado, reysulwasaaraha cusub ee Soomaaliya Hassan Ali Kheyre.

Keshvari ayaa sidoo kale dhowr jeer ku cel-celiyay in dadka qoxootiga ah ee aqoonta yeeshay ay dib ugu noqdaan wadankoodii. Waa su´aale isaga muxuu Norway ka hayaa, muu Iiraan dib ugu noqdo, maadaama uusan hada magangalyo u baahneyn oo Iiraan ay nabad-galyo kajirto, xiriir fiicana uu ka dhaxeeyo Norway iyo Iiraan. 

Sawirka kore waa sawir la sameeyay, cinwaanka waa Keshvari oo dib loogu celinayo Iiraan. 

[adsenseyu2]

(Maqaal): Khadar M. Ali= Norwiijigu inta ay nagu caayaan maanta, iyagaba waa soo mareen

Norsomnews
-
1
(Maqaal): Khadar M. Ali= Norwiijigu inta ay nagu caayaan maanta, iyagaba waa soo mareen

Magaceyga waa Kadar Mohamud, waxaan ahay wiil Somaliyeed oo ka mid ah bulshada somaaliyed ee ku dhaqan DalKan Norwey. Waxaan daganahay mudo gaaban oo 2013 ilaa hada ah 2017. Waxaan rabaa in aan aragtideeda ka dhiibto kiiskan dhamaan bulshada Somaliyeed inteena badan aanka wada damqanay, anigoo kusoo koobayo muhiimada. 

 

Waxaan rabaa inaan ku darsado in ay norwiijigu nagu tilmaamaan hada, ay iyaguba xili soo mareen.

1)Gaajo ayaa so dhameesay.

2)Wey haajireen faqri dartiis! Aniga waa dagaal sokeeye.

3) Wey isa soo dagaaleen iyaga oo xukun iyo diimo isku dilaayo illaa eey boqor Denmark ka keensadeen.

4)Waxbo ma aysan qori jirin jahli dartiis iyo aqoon daro darteed.

5)Way is midab takoori jireen oo qeyb ayaa la heyb sooci jiray. 

6) Qofka Somaaliga oo ay ku tilmaamen in uu jaakad xirnaa xili cimilada kulishahay, ayaga xili cimalada oo -20 ah ayey  jaaked la,aan so con jireen). 

(Su’aasha ah waa kuwama Soomaalidu ?)

Waa dadki siiyay jinsiyadaha dadkii usoo haajiray, aanah waligood kalla noqon dadkaas!. 

Waa dadkii gargaarka ka geysan jiray dalalka dariska markii eey dhibaato soo wajahdo!. 

Waa dadkii dhoofsan jiray kaluunka, xoolaha iyo khudaarta. Waa dadka dagan, xeebta uugu dheer qaarada Africa.

Waa dad xushmada iyo karaamada siiya hooyada oo adeegsada, dhulkeeyga Hooyo, Afkeeyga Hooyo iyo ciideyda hooyo.

Dadka reer Norway waxaas oo idil wey iska daaweeyeen oo way ka gudbeen. Hada anaga ayey nagu danbeysa Inaan meelaha caroono oo yuusno!. Anaganah sidaa ogtihiin isku galno maalin walibo nalagu maadsado talo ma noqotee sideen uuga gudubnaa duli nimadaan?

Sanadkii lasoo dhaafay ayay ahed markii laga lahaa dalka Sweden, Somaalida waa dad maskaxiyan u xanuunsan! Ee talo keena dud iyo yuus waxbo maahane!!!!!!

W.Q: Khadar Mahamud Ali.

Hadii aad rabtid inaan fikirkaaga, aqoontooda, khibradaada ama hamigaaga la qeybsato bulshada soomaaliyeed ee Norway, waxaad qoraalkaada noogu soo diri kartaa NorSomnews@gmail.com

[adsenseyu2]

VG: En solskinnshistorie av de helt sjeldne, fra flyktning i Norge til statsminister i Somalia.

Norsomnews
-
0
VG: En solskinnshistorie av de helt sjeldne, fra flyktning i Norge til statsminister i Somalia. 
Av AXEL STØREN WEDÉN/VG

Da han kom til Norge på slutten av 80-tallet fikk han trygghet, stabilitet og mulighet til å utdanne seg. Senere slo han seg opp ved jobb i Flyktninghjelpen – først som koordinator for beredskapsstyrkene deres, senere som områdesjef for Somalia og til slutt som regionaldirektør for Afrikas horn basert i Nairobi.

Nå er han valgt som statsminister av den nyvalgte amerikansksomaliske presidenten Mohamed Abdullahi Farmajo. Mannen fra Vestre Slidre står ovenfor enorme utfordringer i sin nye jobb: Ekstrem tørke gjør at landet står i fare for å oppleve en sultkatastrofe i år. Samtidig er den al-Qaida-affilierte terrorgruppen al-Shabaab igjen på offensiven, og har utført en rekke terrorangrep det siste året.

Les resten her: vg.no

[adsenseyu2]

(Aragti)-Hafsa Abdirashiid: Fariin ku socoto soomaalida reer Norway.

Norsomnews
-
0
(Aragti)-Hafsa Abdirashiid: Fariin ku socoto soomaalida reer Norway.

Marka hore waxaan salaamayaa bulshada soomaaliyeed ee caalamka, gaar ahaan kuwo Norway. Waxaan ahay gabar soomaaliyed oo ku nool Norway gaar ahaan Telemark, dhigatana sanadka ugu danbeeya ee ungdsomskole (dugsiga dhexe).halkan waxaa rabay inaa fikirkeyga ama rayi geyga aan idin la wadaago.

Dadka ilaahay uumay horta isku rayi ma ahan, isku fikirna wey adag tahay inay noqdaan, oo sidey faraheena u kala duwan yihiin, baanu uu kala duwanahay. Marka waxaa meeshan ku qoran hadaa igu raacsaneen waa ila soo socod siin kartaan fikirkiina , kommentigiina waan aqrin doona inshaAllah. 

Soomaalida Norway hadaa nahay horta sumcad xumo ayaa suuqa noogu jirta oo waan wada ognahay. Waxaan markasta nala meel dhigaa walaalaheen oo USA ku nool ama England. Taas oo ah wax lagu farxo ileen waa walaalkaa oo hormar gaaray, hadana ah wax aan lagu farxin oo inaga ayaa nalagu bahdilayaa midaas. 
Waa run oo waalidiinteena ma haystaan shahaadoyin ama jaamacado kama soo bixin. Wadankeena 26kii-sano ee ugu danbeeyey isagaa burbursanaa. Taas oo sababi kartaa dadka meeshan weynaan ku yimaado, inaysan lahayn qibrad waxbarasho, taaso usii raacdo wadankan oo waxkasta u baahan warqad iyo shahaado..

Maalin aan saas u fogayn wiil baa tooray lagu dilay magaalada kristiansand. Waxa taas inoo sii raacday in hadii nin mawaadin ah dhaho «hala dilo markasta wuxuu noqon lahaa argagixiso», qof somali ah oo ka dhiidhiyay ama ka hadlay ma aan maqlin. halkaas ayaa lagu dhaafay inkastoo hada sharciga la waregay arintaas!. 

Waxaa la yiri dumarka soomalida norway ma rabaan inay shaqaystaan ee lacagta nav bay rabaan. Ma jiraa qof ka hadlay oo maamooyinka difaacay? waa maya.! Waxaa ugu dhawaa walaalkey Mohammed Abdullahi ilaahay khayr  ha siiyee, laakiin ogaada far kaliya fool ma dhaqdo.

Runta ceeb ma´ahan, laakiin waxa ceeb ah in xumaha oo kaliya la sheego.  Waxaa jira soomali badan oo shaqeeya kuwaas oo lacag canshuur ah laga qaado «skatt». Lacagtaas oo dowladay ay qaadato.  Dowlada ayaa lacagtaas u qeybiso meelo kala duwan oo Nav ay kamid tahay. Taasna waxay cadayn u tahay somalida shaqaysa canshuurta laga qaado inay qaar ka mid ah u tagto nav, si ay ugu kabaan wixii caawimad u baahan. Taas oo ka dhigan inay nav u baahan tahay shacabka, shacabkuna u baahanyahy nav. Hadaba waxaan dhihi karnaa soomaalida inta shaqaysa way badan tahay ilaahay baa mahad leh, waxa laga jaro mushaharkooda ayaa u tagto walaalahood aan shaqo wali helin, kaalmadana u baahan. 
Barnaamijkii habeen dhawayd laga sii daayey Nrk oo afarta somalida ah la isugu yeeray, waanu wada daawanay. xanuunka aad dareenteen ana waan dareemay, balse waxaa kasii xunuun badnayd dad walaahaa oo kale ah oo hadana sharaftaada ku dheelay.

Aniga wax uma qabo afartooda, lidna kuma ihi oo waa walaalahay oo kale, fikirkooda wey u madaxbanaanyihiin. Qaarkood waalid ayeyba ii noqon karaan, marka midna ma rabo ina halkan ka magacaabo.

Balse hadii aad shacab matalaysid wa inaa shacabka labo dhinac ka eegtaa, dhinaca xun oo laga dhisi karo iyo dhinaca fiican oo lagu amaani karo.

Muuqaalka halka daqiiqo ee u horaysa bal si fiican u dhagaysta soomaliyeey.
Shacabka Norway waxay xumaan naga aamin san yihiin oo weliba aan iska aamusanahy. Waxaa la yiri waa cajisiin, waa dad kriminell ah, waa ma shaqaysta yaal, nav bay ku xiran yihiin iyo wax yaalo la mid ah.

Afarta shaqsi oo meesha la keenay way awooden  inay arinkaas wax ka dhahaan lkn ma sameyn. waxyaalaha qaar waa sax laakiin sabab baa keentay, sababtana dadka inay ka hor cadeeyaan ayey aheyd. Xumaha soomaalida la-sheeg laakiin sabab maxey u sheegi waayeen?
«Vi drar hjem igjen når vi tømmer nav» waa cinwaanka muuqaalka barnaamojka. Saameyn intee le´eg bay ku leedahay dhalinyaradeena arintaas? Waa suaal is weydiin mudan. Hadii naloo  aqoonsaday, ma shaqaysta yaal nav ku xiran, hadaba ogaada ciyaalkeena in iskoolka mobbing ku noqon karto arintaas.

Xitaa beri, hadaíi uu  jaamacad tago waxaa igu filan oo kaliya qof i dhaha «somali ba tahay orod nav aad waxbarasha iyada kaaga fiican. Taas oo aad u dhaawici laheyd qofka oo maqla.
Ugu danbayn waxaan idin kula talinayaan: inaa isku duub-naatan, samaysataan gudi ama urur idiin adeega, is garab-taagtaan kiina fiyow iyo kiina kalabe.
Ogow cadowgaaga wuxuu kaa adkaada markuu meesha aad ka jilcan-tahay ogaado. Waxaan sidoo kale idinkula tali nayaan inaa ma shaqaysta yaasha la idinku tilmaamo wax ka tirahdan siiba intiina wax barato oo shaqaysa ka hadla arintan. Oo ku dhiiri-gali walaalka wax barasho iyo shaqo.
Dhalinta waxaan kula talin lahaa inay wax bartaan, kana faa´iideystaan fursadaha iyo jaanisyada waxbarasho ee dalkan kajiro. Waalidkana waxaa dhihi lahaa ubadkiina sharafta idin soo celinaya ee ku taageera wax barashada inshaAllah!

Waanka xumahay haduu qoraalku idinku dheeraadey. Waxaan idinkaga tagayaa Guul iyo gobo nimo inshaAllah

W.Q= Hafsa Abdirashiid. 

Hadii aad rabto inaad fikirkaaga, aqoontooda hamigaaga iyo dareenkaaga aad la wadaagto bulshada soomaaliyeed ee Norway, waxaad qoraalkaada noogu soo gudbin kartaa NorSomnews@gmail.com. Af-norwiiji iyo Af Soomaali labadana, kii kuu fudud. 

[adsenseyu2]

 

Carl i Hagen oo mar kale tusaalaha ugu xun usoo qaatay soomaalida Norway

Norsomnews
-
0
Carl i Hagen oo mar kale tusaalaha ugu xun usoo qaatay soomaalida Norway

Gudoomiyihii hore ee xisbiga FRP Carl I. hagen oo warbaahintu ay ugu yeerto Donald Trumpiga Norway ayaa mar uu ka qeybqaadanayay barnaamijka dooda Underhuset ee TV2, soomaalida Norway usoo qaatay tusaale xun. 

Trumpiga Norway oo ka hadlayay xaalada dadka soo galootiga ah iyo sida ay saameyn ugu yeelan karaan dadka norwiijiga ah ayaa hadalkiisa sidaan u dhigay:

Qoysaska norwiijiga caadiga ah, waxey subixii kacaan todobada-sideeda aroornimo, wey daalanyihiin, ilmo ayey korinayaan, waana muwaadiniin sharciga adeecsan. Waxaana usoo dhacdo lacagta biilka(regnin). Markaas ayey arkayaan dad soo galooti ah. Hadaan banaanka usoo bandhigo, waxey arkayaan 30-jir soomaali ah, kaas oo maqaaxida fadhiyo, qaadna cunayo intii uu shaqo aadi lahaa. 

Dooda uu Trumpiga Norway Carl i hagen ka qeybqaatay ayaa ku saabsaneyd arinta hada ka socoto wadanka Sweden, gaar ahaan xaafada Rinkeby oo ay soomaali badan degantahay.

Hagen ayaa aaminsan in hadii sida ay hada wax ku socdaan, ay xaaladu kusii socoto, dadka norwiijiga ah ay noqon doonaan dad laga tiro badan-yahay, islamarkaana soo galootigu ay la wareegi doonaan wadanka. Trumpiga Norway ayaa tusaale usoo qaatay xaafado kamid ah Oslo oo ay tiro ahaan ku badanyihiin soo galootiga. 

-Wixii xunba soomaali baa leh:

Ma maqli jirtay maah-maah soomaaliyeed oo dhihi jirtay, wixii xunba xaawaa leh, Hada Norway waa wixii xunba soomaali baa leh. Barnaamij dood ah oo ay daawanayaan boqolaal kun oo qof ayuu nin weyn oo siyaasi ah tusaale xun usoo qaadanayaa qowmiyad dhan, isaga oo aan sinaba u fileynin in loo soo jawaabo. 

Siyaasiyiinta soomaaliyeed ee siyaasada soomaalida ugu jiro, arintan maxey ka dhihi doonaan. Ma sidii horey loogu yaqaanay ayay madaxa rogon doonaan?. Mise sidoodii ayey luuqyada ka dhihi hebel waa cunsuri ee inaga daaya warkiisa?

Halkan ka daawo/ ka akhri warka Trumpiga Norway(TV2.NO).

[adsenseyu2]

 

(Aragti)- Ayan Ahmed: Ku faan dadkaaga

Norsomnews
-
0
(Aragti)- Ayan Ahmed: Ku faan dadkaaga

Magacaygu waa Ayan Ahmed, ku nool woqooyiga Norway. Norway waxa aan ku noolahay 4 sano iyo bar. Waxaan rabaa inaan fekerkayga ku saabsan waxa aan anigu ugu yeedhay «quudhsiga shisheeye iyo maangaabnimada Somalida» la qaybsado bulshada Somaliyed ee ku nool wadankan. Wadankasta waxa qiimeya dadkiisa. caalamka ma jiro dad iyo dal aan ceeb lahayn, Soomaaliduna waa sidaas oo kale. 

Walaalayal dadkeena inay shaqadooda aad u hooseyso waynu ognahay, waxaana aniga ahaan keenaya arinkaas sababo badan o ay ka mid tahay qaab labiskena gaar ahaan dumarka Somaliyed. Shaqooyinka qaar o u baahan waxbarasho sare, iyada oo aan ognahay in dadkena 25-sano ay ugu danbeyay dowlada, aanu ka jirin system waxbarsho oo la aqonsanyahay. Taas oo keenaysa in dhalinyaro badan marki ay wadankan yimaadeen waxbrashadoodi loo aqoonsan waayo.

Arinkaas wuxuu keenayaa in dhalinyaro badan daaqada ka baxaan oo ay niyad jabaan. Mida 3aad oo aan isleeyahay way keenaysaa inaynu noqono dadka ugu shaqada hooseya, waa in dadka soomaalida ah, gaar ahaan magaaloyinka aan arkay ay ku badanyihiin dad waawayn, taas oo meesha ka saaraysa inay xaadiran suuqa shaqada. Waxyabahaas aan soo shegay qofkasta wuu ogyahay inay jirto, laakiin ma arag qof wali arimahaas diirada saaraya. Waxa kaliya ee aan aragno waa been abuur iyo sumcad xumo maalinba maalinta ka danbeysa sii xoogaysanysa.

Anigu waxaan ahay qof dhalinyaro ah waalid iyo walaalo toona ku lahayn wadankan, gabadhna ah. Aniga oo u baahan niyad dhis iyo in lay-push gareeyo(cadaadiyo). Marka aan banaanka u soo baxo waxaan la kulmaa waji-gabax. Waxaan dareemaya in mar marka qaar maryahygu dhibaato ku hayaan dadka aan la noolahay.

Waxaan ahay ardayad, suuqa shaqadana waan ku jira xiligayga firaaqada. waxaan rabaa Soomaalidii aan ka dhashay oo dhiiga lahayd, waxaan rabaa inaan arko wiilasha iyo gabdha Somaliyed oo aan ku faano.

Fadlan joojiya niyad jabka. Waxaan aaminsanahay in qofkasta oo soomaali ah uu leyahay sharaf. Waxaan aaminsanahay in dadkenu haystaan sharaf iyo qiimo Rabaani ah. Hadaan wanaagsanahay waxaan magac u soo jiidaya Somalia iyo Somali oo dhan, hadii aan xumadana xumaan baan so jiidaya. KU FAAN DADKAAGA.

W.Q: Ayan Ahmed- Woqooyiga Norway.

Hadii aad rabto inaad fikirkaaga, aqoontaada, aragtiida ama hamigaaga aad la wadaagto bulshada soomaaliyeed, waxaan qoraaladaada noogu soo diri kartaa. NorSomnews@gmail.com. Af norwiiji ama soomaali kii kuu fudud.

[adsenseyu2]

Waxaan qaliin ku sameynay 100 haween ah oo dhaawaca dhinaca gudniinka ah uu soo gaaray

Norsomnews
-
0
Waxaan qaliin ku sameynay 100 haween ah oo dhaawaca dhinaca gudniinka ah uu soo gaaray

Linda Reme Sagedel waa  haweeney dhakhtarad dumarka(Gynekolog) ah oo ka shaqeyso isbitaalka Sørlandet ee Kristiansand. Waxeyna wargeyska FVN u sheegtay in dhowrkii sano ee ugu danbeeyay ay baaritaan ku sameysay 200 haween ah, kuwaas oo qaba dhaawacyo gudniinka dumarka ay sababeen. 100 kamid ah haweenkaasna, lagu sameeyay daaweyn ama qalitaan(dib u furid). Iyada oo raacisay in haweenkan intooda badan ay daaweyntaas ama qaliinkaas ka qariyaan qoyskooda ama dadka ay asxaabta la yihiin. 

Dhakhtarkan ayaa sheegtay in haweenka ugu badan ee soo codsado in la daaweeyo ay yihiin haween soo galooti ah, kuwaas oo kasoo jeedo wadamada Somalia, Ereteriya iyo Suudaan. Haween badan oo soo galooti ahna ay dhibaato weyn oo xaga nolosha dumarka ah ku qaban dhaawacyada gudniinka, isla markaana uu qaliinkan yar ee lagu sameeyo uu u noqdo caawin weyn. 

Linde ayaa sidoo kale sheegtay in dhowrkii sano ee ugu danbeeyay ay kor u kacday tirada haweenka soo codsado in lagu sameeyo qaliin noocaas oo kale ah.

Xigasho/kilde: FVN.NO 

[adsenseyu2]

Gjengangeren: For to år siden var Noradin flyktning – nå er han mellomleder på jobben

Norsomnews
-
0
Gjengangeren: For to år siden var Noradin flyktning – nå er han mellomleder på jobben

Av VICTORIA JANE ARMSTRONG/Gjengangjeren.no

Dette er et stjerneeksempel på en kometkarriere, sier restauranteier Anders Spiten. To år etter at Noradin Osman Mohamed kom til Vestfold, er han skiftleder på McDonald’s Fokserød.

Jeg har lært mye norsk gjennom jobben. I begynnelsen gikk det mest i engelsk, men nå har jeg lært norsk ganske fort, forteller Mohamed.

– Det er ganske imponerende hvordan du har klart å lære deg norsk så fort, det sies jo å være et litt vanskelig språk, skyter Anders Spiten inn. Han eier McDonald’s-restauranten på Fokserød, samt de andre restaurantene i Vestfold og Telemark.

Årets ansatt

Både Spiten og Gjikolli er enige om at Mohamed har hatt en eventyrlig utvikling på kort tid. I 2016 ble han kåret til årets ansatt, og nå har han fått en enda større tillitserklæring: Han har blitt forfremmet til skiftleder.

Les hele historien her: Gjengeren.no 

[adsenseyu2]

SV, KRF iyo MDG oo keenay soo jeedin lagu xadidiyo xiliga qofka lagala noqon karo sharciga jinsiyada

Norsomnews
-
0
SV, KRF iyo MDG oo keenay soo jeedin lagu xadidiyo xiliga qofka lagala noqon karo sharciga jinsiyada

Waxaa wali socoto dacartii ay kicisay kiiska qoyska kasoo jeedo Falastiin/Urdun ee 27-sano kadib ay hey´ada laanta socdaalku kala noqotay sharciga dhalashada, kuna amartay inay wadanka isaga baxaan. Sidoo kale caruurta ay dhaleen oo ay u dacwoodeen iyo kuwii ay sii dhaleen oo wadanka ku dhashay ayaa iyagana lagu amray inay soo xareeyaan passporada oo wadanka ay isaga baxaan. 

Xisbiyada SV iyo KRF ayaa isku raacsan soo jeedin ku saabsan in la xadido xiliga qofka lagala noqon karo sharciga jinsiyada. Waxeyna sheegeen in sida kiisaska kale ee danbiyada ahba, la xadido xiliga qofka loo ciqaabo kari fal danbiyeed keeni kara in lagala noqdo sharciga jinsiyada dhalashada. 

Waxey tusaale usoo qaateen dalka Germanka oo qofka aan sharciga lagala noqon karin, 5 sano kadib markii ay kasoo wareegto xiligii uu qaatay. Iyada oo inta badan dalalka Yurub, aysanba suurtogal aheyn in qof laga ceshado sharciga jinsiyada, hadiiba uu mar qaato. 

MDG oo xisbi yar oo isna hal xaldhibaan ku leh baarlamaanka, ayaa taageersan qorshahaas. Waxeyna sheegeen in ayagu ayba jeclaan lahaayeen in qofka si kale loo ciqaabo, balse aan laga qaadin sharciga jinsiyada.

[adsenseyu2]

Soo jeedintan ayaa waxaa la saadaalinayaa iney taageero ka heli doonto xisbiyada Venstre iyo Sp, waxaana markaas dhiman taageerada Ap, si uu u helo cod ku filan oo uu ku meel-mari karo. 

Ap oo caga-jiidayo. 

Xisbiga kale ee Ap, ajaaniibta ugu badana ay codadka siiso ayaa si u saluugsan inuu taageero siiyo soo jeedintaas. Waxeyna sheegeen in hadii uu qofku ka been-sheegay aqoonsigiisa, isla markaana uu sidaas ku helay sharciga magangalyada, ay mudantahay in uu helo ciqaabteeda. 

Helge Pettersen oo ah xildhibaan katirsan Ap ayaa sheegtay inaysan mooshinkaas ku qanac-saneyn wali, balse dhanka kale  ay taageersanyihiin in la xoojiyo nidaamka maxkamadeed ee dadka sharciga laga qaadayo. 

Siyaasiyiinta soomaalida ah, halkaas shaqo ayaa uga soo baxday: 

Dadka ugu badan ee laga qaaday sharciga jinsiyada wadankan Norway, waa dad sheegtay inay Soomaaliya kasoo jeedaan ama soomaali ah. Xisbiga ugu badan ee soomaalidu codka ay siisana waa Ap, sidoo kale siyaasiyiinta soomaalida ah ee ugu badan waxey katirsan yihiin Ap. 

Halkaas olole iyo shaqo ay ku tijaaban karaan awoodooda siyaasadeed ee xisbiga, ayaa uga soo baxday siyaasiyiinta soomaaliyeed. 

Dhawaan ayaa baarlamaanka Norway la horgeyn doonaa mooshin kale oo ku saabsan in hey´ada laanta socdaalka laga qaado awooda sharci kala noqoshada, loona wareejiyo hey´ado madax banaan. Wuxuuna mooshinkaas imaaday, kadib markii ay soo shaac-baxday sheekada Mahad Abiib oo 17-sano kadib laga qaaday sharcigiisa dhalashada dalkan Norway. 

Mooshinkaas ayaa heysto codad ku filan, balse waxaa dhiman oo kali ah in qalinka lagu duugo oo uu meel-maro. 

Xigasho/kilde: Aftenposten-papir-avis(24-01-2017, side 6)

[adsenseyu2]

(Maqaal)-Mohamed Abdullahi: Sideen ku noqon karnaa mujtamac isku xiran oo karaamo leh?

Norsomnews
-
0
(Maqaal)-Mohamed Abdullahi: Sideen ku noqon karnaa mujtamac isku xiran oo karaamo leh?

Mohamed Abdullahi, Ardey jaamacada NTNU, Statsvitenskap

Baryahan dambe waad wada aragtaan bulshaweeynta wadankaan Norwey, waxay ka aaminsanyihiin somaalida wadankaan dagan. Hadaad waydiiso qof wada marayo soomaalida maxaad ka taqaanaa wuxuu kuugu jawaabi, waa mashaqeeysteyaal, navn ayaa biisho ama waa darawal taxi. Inta aadan dhakhtarka aadan u tagin oo daawo uusan kusiin waa in uu cudur kugu sheego, marka maxaa weeye anaga cudurkeena?. Waxaa quman in la iswaydiiyo maxaa saan naga dhigay?

Aniga waxaan isleeyahay anaga ayaa isugu wacan. Hadii aadan adinka dhexdiina is jeclaan oo iidna is karaameeyn, cid ku jeclaaneyso oo ku karaameeyneyso ma jirto. Diinteena suuban ayaa saas inoo sheegeyso.

Kow: waxaa saan naga dhigay xaasidnimo. Anaga ayaa ilaahay isku kaana diray. Intaas anaga ayaa isku mashquulsan, anaga ayaa is dacweeyneeyno, anaga ayaa is weerareeyno, anga ayaa is neceb oo waxbo isu quurin.

Labo: Manihin umad isku duuban oo is jecel oo is ixtiraanto. Ninkii dhaho war aan urur sameysano oo meel iska soo saarno, waxaa ladhihi bariis ayuu ka doonayaa oo dagaal ayaa lagala hor imaan.

Sadex:Qabyaaladii aan soomaaliya kusoo rognay oo dowladeenii awooda badneey aan ku ridnay, ayaan meeshaan la imaanay. Soomaalida meel ay joogaanbo labo isu qabli-fiyoow ma jirto, labo isi salaanto ma jirto iyo labo isu dan sheegan karto.

Afar: Aqoon yari ayaa naheeyso. Soomaalida sadex meel hadii loodhigo labo meel luuqada wadanka ma taqaano. Hadii aadan luuqadii aqoona, libaax iska dhaaf e dhurwaaga ayaa kucuni.

Cudurkii intaas hadaan uga boxo maxaa daawo noo ah marka. Hada waad aragtaan in mushtamaca aan ladaganahay aysan fikrad fiican naga haysan.  Marka su’aasha meesha ku jirto waxaa weeye, sideen fikrada nalagahaysto ubadalnaa?

Hadii aad rabtid in aad mushtamac ama bulsho aad wax kabadashid, waxaa la fiiriyaa labo wax. Tan koowaad: waxaa waayo aragtida dhow oo ah wakhti xaadirkaan fikrada nala kahaysto ma badali karnaa? Tan labaadna :waxaa weeye, fikrada nala kahaysto maanta iyo beri kumabadali karnee aan falankeeda galno si aan shan, toban ama labaatan sano cizzi iyo karaamadeeni u soo ceshano. Waxaana markaas saxan tan labaad oo ah shan, toban ama labaatan sano kadib wixii nala ka’aamini lahaa falankeeda aan galno. Hada marka cudurkii waan helnay, daawadiina waan helnay laakiin sideen ubiloownaa.

Kow: Aan noqono umad iyo mushtamac isku xiran oo walaalo ah. Xaasidnimada, dagaalka iyo qabyaalda aan meel iska dhigno oo dar alle iyo in aan walaalo nahay isku jeclaano. Intaas hadaan la’imaano cid naga fiican na’horistaagi kartana majirto.

Labo: Aqoon la’aan waa iftiin la’aan. Qofkasto oo soomaali ah isku day in aad waxbarato, hadii aadan adi barana ilmahaadi in ay ka soo baxaan jaamacad ama høyskole. Wadankaan Norwey iyo wadamada kale oo dhan maanta caalamkii waa hormaray, aqoon ayaana hogaamineeyso xamaal waa dhamaaday. Waaridka waa in uu xil iskasaaraa ilmihiisa wax barashadiisana uu la socdaa.

Sadex: Hadii aadan wax baran karin shaqo raadso ama warqada inaad farsamo ku takhasustay(fagbrev) qaado. Is caawiya, finn, navn iyo meelaha shaqo lagahelo ka raadiya. Cv-giina kaliya baraha interneedka ama ugeeya shirkadaha shaqaalaha ubaahan (bemanningsbyrå).

Afar: Waa in la aas’aaso urur soomaaliyeed oo har iyo habeeynba utaagan danta dadka soomaaliyeed oo kudhaqan Norwey. Ururkaas oo markasto difaacayo xuquuda mushtamacca soomaaliyeed, dadkii dhibana caawin karo. Ururkaas ummadu baahi ayey uqabtaa, dad wuxuu ka caawin lahaa, codsiyaha shaqooyinka (søknad), looyaro xaga dadka ilmaha laga qaatay, hadii laqaatayna in loogeeyo famil soomaali ah. Udoodida waxyaabaha kale oo ay soomaalida u baahanyihiin. Ururkaana waa in loo maamulo sida ururaha kale oo wadanka ka jiro oo an tuulo ama magaalo kasto urur soomaaliyeed ay leedahay. Kadibna waxaas oo dhan ay hoos imaadan urur wayn oo wax alla wixii urur soomaaliyeed ah ka masuul ah. Ururkaana waa in uu soo bandhigo hido iyo dhaqanka iyo taariikhda soomaalida si ay bulshada noo aqbalaan oo ay uogaadaan in aan nahay umad dhaqan iyo taariikh dheer leh.

Sidaan waxaan oga gudbi karnaa sumcad xumada noo taalo wadankaan Norwey, waxaana kunoqon karnaa umad cizzi iyo karaamo leh.

Arinkaana ma’ahan wax uu hal qof oo shakhsi ah uu suubin karo. Shakhsi kasto oo soomaali ah waa in uu asaga naftiisa ka bilaabo uuna lataliyo walaalihiisa soomaalida oo uu caawiyo. Kadibna waa in aan isku duubnaano oo aan urur dhisano.

Arinkaan soomaaliyeey ha sahlanina ma’ahan arin aan maalmo kooban ama bilooyin kooban ku gaari karno. Mana ahan arin salkiisa lasootaaban karo oo gunn lahan. Waa in aan is nidaamsan u shaqeeyno, sumcadeenana ilaashano ogoow arinkaan waa in uu socdo ilaa soomaali oo dhan ay noorwey ka guurto maogiye. Mahan wax aan sanado koowan wadi karno. Hadaan saad ushaqeeyno ilaahayna aad talo saarano waxaan filayaa in ay sumcadeeni noo soo laaban ummada ay cizzi iyo karaamo noo hayn.

WALAL OGOOW HADII IIDNA ADINKA IS CIZEEYN OO IIDNA IS KARAAMEEYN, BULSHADA KALENA INMA CIZEEYNEEYSO INMA KARAAMEEYNEEYSO.

W.Q: Mohamed Abdullahi(Ardey Jaamacada NTNU, statsvitenskap). 

Hadii aad rabto inaad fikirkaaga aqoontaada, arigtaada ama hamigaaga la wadaagto bulshada soomaaliyeed ee Norway, waxaad maqaalkaada noogu soo diri kartaa NorSomNews@gmail.com

Abid Raja: Kiiska qoyska 27-sano kadib wadanka laga saarayo, waxaa raaci kara wada-shaqeynta xisbiyada dowlada.

Norsomnews
-
0
Abid Raja: Kiiska qoyska 27-sano kadib wadanka laga saarayo, waxaa raaci kara wada-shaqeynta xisbiyada dowlada.

Shaley ayaa waxaa warbaahinta Norway aad looga hadal-hayay, kiiska qoys kasoo jeedo Falastiin/Urdun, kuwaas oo hey´ada laanta socdaalka ee dalkan Norway ay kala laabatay sharciga jinsiyada, kadib markii ay wadanka joogeen 27-sano. Sidoo kale caruurta ay dhaleen iyo kuwo ay sii dhaleen(faca 3-aad) oo ku dhashay, kuna koray Norway ayaa iyaga lagu amray inay wadanka isaga baxaan.

Abid Raja oo ah xildhibaan xisbiga Venstre uga tirsan baarlamaanka Norway, ayaa arintaas maanta qeylo-dhaan kasoo saaray. Wuxuuna sheegay in kiiska qoyskaas uu qiil-qiil galin doono wada-shaqeynta xisbiyada ku wada jiro dowlada. Raja ayaa carabka ku adkeeyay in hadii xisbiga FRP uu kiiska qoyskaas ku cadaadiyo in wadanka laga saaro, ay lumeyso kalsoonidii ka dhaxeysay FRP iyo isaga. Wuxuuna raaciyay in kiiskan iyo kiisaska noocan oo kale ah ay ku xirantahay wada-shaqeynta ka dhaxeyso xisbiyada dowlada.

[adsenseyu2]

Xildhibaankan ayaa sheegay in dadka Norway kunool ay fahmi karaan in caruur wadanka ku dhalatay oo dhigta barnehage iyo iskuul, aan loo ciqaabi karin khalad dhacay 27-sano kahor.  Wuxuuna raaciyay in qoyskan loo fidin karo cafis, maadaama ay 27-sano kasoo wareegtay xiligii uu khaladku dhacay.

Afhayeenka arimaha soo galootiga ee xisbiga FRP Keshvari ayaa dhankiisa sheegay in cawaaqibta qaladkaas loo ciqaabayo caruurta faca 3-aad ee qoyskaas, ay dusha u ridan doonaan waalidkood, maadaama ay ayagu ka been-sheegeen aqoonsigooda.

Abid Raja ayaa sheegay in Sylvi Listhaug ay masuul ka tahay arintan, maadaama ay ayadu amarka siiso hey´adaha UDI iyo UNE. Wuxuuna ka codsaday reysulwasaaraha Norway inay arintan si shaqsi ah usoo fara-gashato. 

Wuxuuna carabka ku adkeeyay in dowladu ay masuul ka tahay muqtaqbalka iyo cawaaqib xumada ay la kulmi karaan caruurtaas wadanka ku dhalatay. Wuxuuna sheegay in dowladu ay si gaar ah isha ugu fiirin karto kiisaska uu xili badan kasoo wareegay, isla markaana ay caruur saameyn ku yeelanaya. 

Xigasho/kilde: Aftenposten.no 

[adsenseyu2]

 

Ismail: – Ingen kommer til Vågan for å «nave» og bli en del av den statistikken

Norsomnews
-
0
Ismail: – Ingen kommer til Vågan for å «nave» og bli en del av den statistikken

Refugees welcome to Vågan arrangerte debatten i etterkant av visningen av Jan Vardøens film «Det Norske hus» som med humor ser på det å være ny i Norge.

Alle har et håp

Ismail A. Hussein fra Somalia fortalte om sitt møte med Norge. Han er i dag engasjert i AUF.

– Det var et veldig sterkt møte og utrolig bra. Samtidig visste jeg ikke noe om ting som foregikk her, sa han og fortalte at man fort kan bli stående utenfor og at det kan være vanskelig å komme inn i større miljøer.

Hussein mener også både nye og gamle landsmenn kan bli usikre på hverandre.

– Da blir det vanskelig, sa han og minnet også om at flyktninger ikke er en homogen gruppe.

– Men alle har et håp om å bli noe. Ingen kommer til Vågan for å «nave» og bli en del av den statistikken, sa han

Les hele saken her: Lofotposten.no

[adsenseyu2]

(Aragti): Farhan Dalmar(Somali-swedish): 27 sano oo labadaas wadan joogay iyo waayo-aragnimadeyda dhanka warbaahinta Norway

Norsomnews
-
0
(Aragti): Farhan Dalmar(Somali-swedish): 27 sano oo labadaas wadan joogay iyo waayo-aragnimadeyda dhanka warbaahinta Norway

Macayga waxaa Farhan Dalmar, waxaana ahay somali-swedish. Wadankan waxaan usoo guuray mudo 17 sano ka hor ah, Swedena waxaan imi 1990. Waxaan is leeyahay waxaad leedahay waaya-aragnimo iyo aqoon labadaba wadan ah ah iyo dhulkan aynu nimid. Waxaana rabaa inaan mid ka idhaahdo programkii nrk laga siidaayay oo ay wali doodiisu socoto, midna aan idhaahdo wiilkan ka qayb qaatay  ee weliba qaabkii uu u hadlay, hadana u soo jawaabay.

Shaki kuma jiro in mediyaha Norwey ay agende qarsoon oo soomalida ku saabsan ay leeyihiin. Sabantuna ayna ahayn shaqo keliya  sumcad xumada soomaalida u taalaa, ee  waa  mid ay warbaahinta norwey abuurtay. Sababta ugu weyn ee arintaas keeneysana, waa soomaalida oo ay ka muuqaato dhaqanka islamka oo ay karaahiyaysteen. Marka qof la bahdilyo ee la faquuqayo iyo marka laga hadlayo wax ka qaldan, way kula duwantay. Intii aan norway joogay waxaan arkayey in media Norwey ay soomaalida Norwey faquuqaysey.

Anigu waan shaqaystaa, weligay caydh uma tegin, hadana waxaan ka mid ahay kuwaas la cayaayo. Sadex waxyaalood wadamada qaar waad ku dacwayn kartaa qofka wax u dhima,  sida  meeshaad ka timid asal ahaan oo lagugu faquuqo, diintaada oo lagugu faquuqo, midabkaaga oo lagugu midab-takooro.  Waa daciifnimo in dad ku doodaan soomaalidu shaqo ma rabto, waana hadal aad raqiis u ah. Ninka NRK ku raacsanina waa niman waxbadan ogeyn.

In dad badani oo soomaali aysan shaqayn sababo  badan ayaa kelifay, waxeyna u baahantahay in waqtigeeda laga hadlo. Xalka keliya ee lagaga bixi karaa waa hal mid, soomaalida oo midowdo, kadib is  caawisa dhinac kastaba iska  caawisa , hadii maalin mid ba meel ayaa laga heli oo la odhan kaalay oo soomaalida Cay.

Qodobka labaad  waxaan rabaa inaan kelmado aan badnayn ugu jawaabo  wiilkii programka ka qayb qaatay.

 Ahmed Abukar wuxuu iila  eegyahay  inuu wadankan ku cusubyahay oo wax badani ka qaarsoonyihiin. Ummad dhan oo soomaaliyeed ayaad sharaftoodii iyo karaamadoodii dishay. Sida dadkaaga loo dhaliilaa sidaas ma, ahan. Waxaad noqon kartaa activist soomaaliyeed  oo ka bilaaba kan kuugu dhow, kuna caawiyo waxaad ku dhaanto. Ma aha dhaliil inaan Aamel  Aden oo media Norwey ay dan gaar ah ka leeyahay intaad ag fadhiisato rikstv norwey, iyo inaad adiga oo qoslaya soomaalida bahdisho.  maxaad caawisay? 

W.Q: Farhaan Dalmar

Hadii aad rabto inaad fikirkaaga la wadaagto bulshada soomaaliyeed, waxaad noogu soo gudbin kartaa: NorSomnews@gmail.com 

[adsenseyu2]

Wargeyska Dagbladet oo 6 bilood kahor sii saadaaliyay in Hassan Kheyre xil muhiim ah uu ka qaban doono Somalia

Norsomnews
-
0
Wargeyska Dagbladet oo 6 bilood kahor sii saadaaliyay in Hassan Kheyre xil muhiim ah uu ka qaban doono Somalia

Waxaa maanta xilka reysulwasaarinimo ee dowlada Soomaaliya loo magacaabay Hassan Ali Kheyre oo ah muwaadin soomaali-norwiijiyaan ah, heystana dhalashada labada wadan.

Hadaba arinta yaabkeeda leh ayaa ah in wargeyska weyn ee Dagbladet uu 6 bilood kahor sii saadaaliyay in  Hassan Ali Kheyre uu xil wasiirnimo ka qaban doono dalka Soomaaliya, doorashada kadib. Iyaga oo markaas soo xiganayo Stig Jagle Hansen(sawirka) oo ah cilmi-baare noorwiiji ah, kaas khibrad dheer u leh arimaha Soomaaliya.

Xiliga uu Dagbladet maqaalka soo daabacayay, waxey aheyd 2.August.2016. Xiligaasna wali lama dooran baarlamaanka cusub ee Soomaaliya. Dagbladet ayaa qoray in Hassan uu kamid ahaa dad la rabay inay xilil ka qabtaan doorashadii hore ee Soomaaliya, laakiin ay suurto-gali wayday. 

Sidaas darteedna ay suurtogal tahay in Hassan Kheyre uu xil wasiirnimo qabto doorashada baarlamaanka Soomaaliya kadib. 

Halkan kasii Akhri maqaalka siidaalinta wargeyska Dagbladet ee xiligaas. 

[adsenseyu2]

 

OA.no: Hassan A. Khaire Fra venstre Slider til Statsminister i Somalia

Norsomnews
-
0
OA.no: Hassan A. Khaire Fra venstre Slider til Statsminister i Somalia

Den nyutnevnte somaliske presidenten Hassan Khaire kom til Vestre Slidre som flyktning da han var 21 år. 

Dette er veldig spennende og fantastisk hyggelig. Tenk at vi som norsk kommune har greid å være et fristed for en som har rømt fra krig og elendighet. Og tenk at denne flyktningen har kunnet returnere til sitt eget hjemland og bli statsminister på en demokratisk måte, sier ordfører i Vestre Slidre, Eivind Brenna.

– Vi hilser og gratulerer, sier Brenna.

Til Vestre Slidre

Ifølge VG kom Hassan Khaire til Norge og Vestre Slidre som 21-åring. Senere flyttet han til Oslo for å studere. Hassan Khaire startet å jobbe i Flyktninghjelpen ved hovedkontoret i Oslo i 2002, blant annet som koordinator for deres beredskapsstyrker. Senere var han områdesjef for Flyktninghjelpen i Somalia og landdirektør i Kenya og Somalia. Fra 2011 til 2014 var han regionaldirektør for Afrikas horn basert i Nairobi.

Les hele saken videre her: Oppland Arbeiderblad.no 

[adsenseyu2]

27-sano kadib ayaa qoyskan oo ka kooban 12 qof lagu amray inay sharcigooda keenaan, wadankana isaga baxaan

Norsomnews
-
0
27-sano kadib ayaa qoyskan oo ka kooban 12 qof lagu amray inay sharcigooda keenaan, wadankana isaga baxaan

Mala yaabaneyd kiiskii Mahad Abiib oo 17 sano kadib lagala noqday sharciga magangalyada?. Bal kudarso kiiska qoyskan u dhashay Falastiin/Jordan oo 27 sano kadib lagu amray iney sharciga soo xareeyaan, wadankana isaga baxaan. 

Qoyskan ayaa sida uu qorayo wargeyska Aftenposten, Norway iska soo dhiibay sanadkii 1990, waxeyna dhalashada wadanka qaateen 1997. UDI-da ayaa aaminsan inay qoyskan ay ka been-sheegeen aqoonsigooda shaqsiga ah, isla markaana ay sheegteen inay ka imaadeen Falastiin, iyaga oo kasoo jeedo Joordan. Waxaana sanadkii hore lagala noqday sharciga, islamarkaan lagu amray inay soo xareeyaan sharciyadooda dhalashada, wadankana ay isaga baxaan.

[adsenseyu2]

Sidoo kale caruurtooda oo wadanka ku kortay iyo caruur ay sii dhaleen oo Norway ku dhashay ayaa iyagana lagu amray inay sharciyadooda soo xareeyaan, ugu danbeyna wadanka isaga baxaan bisha August ee sanadkan 2017. 

Sanadkii 2012 ayaa qoyskan lagu wargaliyay inuu ku socdo baaritaan ku saabsan sharcigooda iyo aqoonsigooda dhalashada.

Mid kamid ah caruurta ay dhaleen ee wadanka ku koray ayaa sheegay in markii uu Norway imaanayay uu jiray 9 sano, halka walaashiisna ay jirtay 4 sano. Waxeyna wadanka ku dhaleen caruur kale oo aan Norway meel ka baxsan aqoonin. Dhamaantood waxaa saameeyay sharci kala noqoshada ay UDI-du ku sameysay ayeeyada iyo awoowaha qoyskan. 

Laanta socdaalka ayaa sheegeyso in hadii ilmuhu uu sharciga ku qaato waalidkii, lana soo ogaado in waalidkii ay ka been-sheegeen aqoonsigooda, ay halkaas ku bur-bureyso aas-aaska jinsiyadooda dhalashada, ayna raacayaan waalidkood.  

Norway-Wadanka kali ah ee qofka sharciga dhalashada kala noqdo.

Waxaa sanadkii lasoo dhaafay hoos u dhacday tirada dadka magangalyada soo weydiisanayay dalkan Norway. Waxeyna taas firaaqo iyo waqti u siisay hey´ada laanta socdaalka iney dib u eegis ku sameyso kiisaska dad horey looga shakisanaa aqoonsigooda, kuwaas oo wadanka mudo joogay. Waxeyna taas sababtay in sanadkii lasoo dhaafay sharciya dhalashada jinsiyada lagala noqdo dad tiro ah. 

Inta badan wadamada dariska la ah Norway iyo wadamada kale ee qaarada Yurub, suurtogal ma ahan in qofka dib looga ceshado sharciga jinsiyada.

Holand iyo Faransiiska, waxaa qofka sharciga dhalashada laga ceshan karaa hadii uu sameeyo falal danbiyeed. Halka Germalka aan qofka sharciga laga ceshan karin, hadii 5 sano ay kasoo wareegto xiligii uu qaatay. 

Dhawaan ayaa xisbiyo badan oo kuwo siyaasada ah ay isku raaceen in awooda sharci kala noqoshada laga wareejiyo hey´ada laanta socdaalka, loona wareejiyo maxkamado madax banaan. 

Waxaa sadexdii maalmood ee lasoo dhaafay maxkamada Oslo ka socotay dacwada u dhaxeyso Mahad Abiib iyo dowlada Norway.

Xigasho/kilde: MSN, Stavanger-Aftenblad

[adsenseyu2]

 

 

1...252253254...286Page 253 of 286
error: Digniin: Ha isku dayin in copy gareyso wararka aan daabacno. Waan kula soconaa.