torsdag, november 28, 2024
Home Blog Page 250

Codbixin: 64 % shacabweynaha reer Denmark, waxey rabaan in la xadido soo galootiga muslimiinta ah

Codbixin uu qaaday wargeyska Berlingske ayaa lagu ogaaday, in 64% dadweynaha reer Denmark ay rabaan in la xadido soo galootiga islaamka ah. Waxaana tirada dadka raba in la xadido soo galootiga muslimiinta ah ku yimid kor u kac gaaraya 10%, iyada oo sanadkii 2015 ay ahaayeen 54%

Tirada dadka soo galootiga ah ee iska soo dhiiba dalka Denmark, ayaa hoos u dhacday dhowrkii sano ee ugu danbeeyay. Kadib markii ay go´aano tiro badan soo rogtay dowlada dalkaas. Hadana wali waxey dadka reer Denmark sii rabaan in lasii xadido soo galootiga ka imaanayo wadamada islaamka ah.

[sdonations]1[/sdonations]

Isla codbixintan ayaa lagu ogaaday in dad badan oo reer Denmark ah ay rabaan, in haweenka laga mamnuuco inay xijaabtaan. Sidoo kalena soo galootiga shuruud looga dhigo inay aqbalaan dhaqanka dalkaas.

Arintan ayaa tusaale cad u ah isbadalka ku yimid shucuubta dalalka reer galbeedka. Iyada oo cabsida iyo shakiga laga qabo soo galootiga islaamka ah, ay kor u kacday dhowrkii sano ee ugu danbeeyay.

Xigasho/kilde: NPK(Sunnimoringen.no)

[adsenseyu2]

 

 

 

Warbaahinta Norway oo si aad ah u hadalheyso cabashada soomaalida ee barnaamijkii NRK

Dhamaan wargeysyada Norway ayaa maanta si aad ah u hadalhayo cabashada soomaalida ee barnaamijkii trygdekontoret ee ku saabsanaa soomaalida Norway. Sida ay gudiga cabasada NRK sheegeen, waxaa soo gaaray 70 cabasho oo ku saabsanaa barnaamijkaas. Waana barnaamijkii cabashada ugu tirada badan ay ka timid sanadkan.

Sidoo kale waa markii ugu horeysay ee qowmiyad ajnabi ah ay klage intaas tiro ahaan dhan, ay ka bixiso barnaamij ka baxay tvga qaranka ee NRK, sida ay sheegeen gudiga NRK.

[sdonations]1[/sdonations]

Foto: Julia Naglestad/NRK

Warbaahinta qaarkeed ayaa eedeyn usoo jeedinayo Thomas Seltzer oo ahaa daadihaya barnaamijka. Thomas waa wariye (senior), khabiir iyo rug cadaa ah. Waana sababta keentay in warbaahinta ay aad u hadalheyso cabashada ka timid barnaamijkiisa.

Seltzer ayaa diiday inuu jawaab ka bixiyo su´aalo laga weydiiyay cabashada tirada badan ee ka timid barnaamijkiisa.

 

Waa kuwan qaar kamid ah cinwaanada ay warbaahinta Norway ka qortay cabashada soomaalida ee barnaamijka NRK.(Si aad u akhriso, ku dhufo linkiga, click sii)

1)Aftenposten: Klagestorm mot NRK: har fått 70 klager på Trygdekontorets program om somaliere.

2)NRK: FLere klager til NRK.

3)Adressavisen: Mange Klager til NRK

4) NA: Flere hundre klager til NRK. 

5) Avis-Nordland: NRK har hittil i år mottatt flere klager enn i hele 2016.

6) NTB: Det mye omtalte Somalia-programmet i Thomas Seltzers programserie Trygdekontoret topper foreløpig klagetoppen

7)Dagbladet.no: Kringkastingsrådet:Klagestorm mot NRK

Wixii warar kusoo kordha arintan iyo jawaabta ay NRK bixiyaan gadaal ayaan kasoo galin doonaa.

[adsenseyu2]

 

 

 

Hadeland: Maryan brenner for å hjelpe andre.

Maryan Mohamed Hasan er ei dame som bryr seg. 25. mars går hun og andre damer fra dør til dør for å samle inn penger til hjemlandet Somalia.

Gjennom tv og andre medier har Maryan Mohamed Hassan de siste ukene sett hjemlandet Somalia bli rammet av en av de verste tørke og sultkatastrofene på lang tid.

[sdonations]1[/sdonations]

Maryan er godt vant til å hjelpe andre gjennom sitt engasjement i Norsk Folkehjelp og sammen med gjeng somaliske kvinner fra voksenopplæringen på Frøystad bestemte hun seg for å gjøre noe for Somalia.

– Vi kunne ikke sitte å se på dette lenger, så vi tok kontakt med rektor, forteller Maryan.

– Da de somaliske damene kom til meg, var de helt fortvilet. De hadde et sterkt ønske om å hjelpe, forteller rektor ved voksenopplæringen på Frøystad, Vibecke Holte.

Les hele saken videre her: Haldeland.no

[adsenseyu2]

NRK oo cabashadii ugu badneyd ay kasoo gaartay barnaamijkii ay ka sameeyeen soomaalida Norway

Sida uu qorayo wargeyska ka warama arimaha saxaafada ee Medier24.com, tv-ga qaranka Norway ee NRK ayaa cabashadii ugu badneyd abid ee uga timaado qowmiyad soo galooti ah, ay kasoo gaartay barnaamijkii Trygdekontoret ee ku saabsanaa soomaalida Norway. 

Gudiga cabashada NRK ayaa sheegay in dad 70 qof kor u dhaafayo ay cabasho kasoo gudbiyeen barnaamijkaas ku saabsanaa soomaalida. Waana cabashadii ugu badneyd ee sanadkan laga soo gudbiyo hal barnaamij oo ka baxay TV-ga.

Erik Skarrud oo ah xoghayaha gudiga cabashada ee NRK, ayaa sheegay inay tahay markii ugu horeysay taariikhda oo dad intaas le´eg oo ajnabi ah ay cabasho kasoo gudbiyaan program ka baxay tv-ga. Sida caadiga ah, dadka barnaamijyada TV-ga ka baxa kasoo dacwoodo waxey ahaan jireen dad norwiiji cadaan ah.

Inkasta oo gudiga cabashada ee NRK ay sheegeen inay soo gaartay 70 klage, hadana waxay NorSom News aaminsantahay in dadka cabashada gudbiyay ay intaas ka tiro badnaayeen, anaga oo ka qiyaas qaadaneyno dadkii galay(click siiyay), linkigii cabashada NRK ee aan usoo gudbinay dadka nala soo xiriiray(2147 qof). Waxaana dhici karto in dhamaantood aysan wada marin wadooyinkii saxda ahaa ama aysan si fiican u wada buuxin feylka(skjemaha) cabashada.

[sdonations]1[/sdonations]

Erik ayaa Medier24 u sheegay in dadka cabashada kasoo gudbiyay barnaamijka ay dareensanyihiin in si aan sax aheyn loo soo bandhigay, isla markaana qowmiyad dhan ceeb dusha loo wada saariyay. Wuxuuna raaciyay in barnaamijku uu ahaa mid ku saleysan maad/qosol, laakiin dadka kasoo cowday ay aaminsanyihiin in qaab aan wanaagsaneyn loo soo bandhigay barnaamijkaas.

Medier24 ayaa su´aal ku saabsan cabashada laga soo gudbiyay barnaamijkiisa weydiiyay Thomas Seltzer oo ah wariyihii barnaamijka hogaaminayay(daadihinayay). Balse wuu ka gaabsaday inuu arintaas jawaab ka bixiyo.

Thomas Seltzer oo ah wariye senior khabiir ah, barnaamijkiisuna uu yahay kuwo loogu daawasho badanyahay Norway, ayaa u qaadan la´ in barnaamij uu hogaaminayay ay intaas oo cabasho ah ay ka timaado.

Guud ahaan waxaa sanadkan kor u kacday cabashada lasoo gudbiyo barnaamijyada ka baxa tv-ga qaranka Norway ee NRK. Sanadkii hore ee 2016, waxaa gudiga cabashada NRK soo gaaray 760 cabasho. Halka sadexdii bilood ee ugu horeysay sanadkan ay soo gaareen 829 cabasho.


Kilde: Medier24.com

….Klagestorm mot NRK, og ikke bare fra sinte, hvite menn: Kringkastingsrådet har fått 70 klager på Trygdekontorets program om somaliere.

Trygdekontorets sending om somaliere: Den er det 70 personer som har klaget på. Det er første gangen jeg har registrert at såpass mange med utenlandsk bakgrunn som klager, for det er først og fremst etniske nordmenn som historisk har kontaktet NRK for å klage, sier Erik Skarrud(Kringkastingsrådets sekretær).

Hva er innholdet i noen av klagene mot Trygdekontoret?

– De føler seg feil fremstilt og mener at man tar en hel folkegruppe som man skjærer over en kam. Programmet er ment å være et skråblikk med humor, men de som klager mener det er fremstilt på en dårlig måte, opplyser Skarrud.

Medier24 har vært i kontakt med Trygdekontorets programleder Thomas Seltzer som ikke ønsker å kommentere saken.

Les hele saken videre her: Medier24.com

[adsenseyu2]

Donald Trumpiga Yurub oo laga yaabo inuu ku guuleysto doorashada madaxtinimo Holand

Waxaa maalinta barito ah wadanka Holand/Netherland ka dhici doono doorashada madaxtinimo ee dalkaas. Waxaana jiro wel-wel iyo cabsi badan oo la xiriirta doorashadaas, maadaama ay dhici karto in musharaxa xisbiga xoriyada(PVV) ee Geert Wilders uu noqdo reysulwasaaraha cusub ee dalkaas. 

Geert Wilders oo lagu naaneyso Donald Trumpiga Yurub, ayaa ololasha doorashadiisa ku balanqaaday in hadii uu guuleysto uu xiri doono masaajidada dadka muslimiinta ah, isla markaana uu soo galootiga kasoo jeedo wadamada islaamka ah uu ka mamnuuci inay Holand soo galaan. Wuxuu sidoo kale sheegay in dadka muslimiinta ah ee aan ku qanacsaneyn nolosha iyo dhaqanka reer Holand uu ku cadaadin doono inay wadankaas isaga guuraan.

[adsenseyu2]

Ninkan oo lagu tiriyo inuu yahay siyaasiga ugu xagjirsan siyaasiyiinta Yurub, ayaa sidoo kale balanqaaday inuu Holand ka saari doono midowga Yurub oo uu sheegay inuu u arko inuu yahay mid ku guuldareystay ka miro-dhalinta ahdaaftii loo aas-aasay.

Madaxda wadamada Midowga Yurub oo kasoo kabsan la´dhaawicii ka bixitaanka UK ee EU-da, ayaa wadnaha farta aad ugu hayo. Maadaama hadii uu ninkan guuleysto, ay qabri ku dhaceyso rajadii midowga Yurub ee aheyd in la mideeyo suuqyada dhaqaalaha wamada Yurub. 

Codbixinadii internetka ee la qaaday maalmihii ugu danbeeyay, ayaa sheegayo inay suurtogal tahay in xisbiga uu hogaamiyo ninkan, uu helo kuraasta ugu badan baarlamaanka dalkaas. Laakiin inta badan xisbiyada kale ee dalkaas, ayaa diidan inay la shaqeeyaan xisbiga ninkan. Lamana oga sida uu xaalku noqon doono doorashada kadib. 

[adsenseyu2]

 

Halkee lagu qaban doonaa kulanka jaaliyada soomaaliya Norway iyo Michael Keating

Sidii aan labo maalmood kahor soo qorneyba, waxaa Norway booqasho ku imaan doono ergeyga gaarka ah ee xogyahaya qaramada midoobay u qaabilsan Soomaaliya, Michael Keating.

Keating ayaa booqasho rasmi ah ku iman doono dalkan Norway, wuxuuna maalinta jimcaha ah kulan la qaadan doonaa wasiirka arimaha dibada Norway, Børge Brende. Wasaarada arimaha dibada ayaa sidoo kale qaban-qaabisay kulan dood iyo xog kala qaadasho ah, kaas oo uu Keating la qaadan doono jaaliyada soomaaliyeed ee Norway.

Cinwaanka dooda uu rabo uu Keating la qeybsado jaaliyada soomaaliyeed ee Norway, ayaa ah: Somalia after election- where now(Soomaaliya doorashada kadib, xagee hada?).

Ergeyga qaramada midoobay ee Soomaaliya, waxaa safarkiisa ku weheliyo ergeyga gaarka ah ee dowlada  Norway u qaabilsan Soomaaliya jens mjaugedal. 

 

Macluumaadka kulanka Keating iyo soomaalida:

Taariikhda: Khamiis, 16-03-2017..Saacada: 16:00-17:30

Goobta: Litteraturhuset. Cinwaan: Wergelandsveien 29, 0167 Qolka:Amalia Skram

Luuqada dooda waa English. 

[adsenseyu2]

Ciise Midnimo: Jeg vurderte å gi opp, men jeg tenkte at jeg fortsatt var ung

Av PER MORTEN SØDAL/Romerikes Blad


Etter over ti år i Norge har Ciise Aden Abshir (30) norsk pass, familie og en utdannelse. Nå drømmer han om å utgjøre en forskjell i hjemlandet.

For nesten 11 år etter at han kom til Norge som flyktning, har ting begynt å roe seg i hjemlandet. Siden han dro fra borgerkrigsrammede Somalia i 2003, via spill i blant annet Tanzania, har han ikke vært i hjemlandet en eneste gang. Det håper han vil endre seg om ikke veldig lenge.

– Jeg har bare vært på grensen. Det har vært for urolig til at jeg har turt å reise inn. Men ting er stadig vekk i bedring. Den nye regjeringen (med norsk statsminister) ser ut til å fungere bra. Det er mindre korrupsjon og stridigheter, sier han til Romerikes Blad.

I tiden i Norge har han jobbet med flyktninger og tatt utdannelse innenfor konflikthåndtering og terapi. Når den er fullført, håper han tiden er moden for å reise tilbake,

– Jeg drømmer om å sette opp en skole. Jeg vet det er langt fram, men jeg vil bruke utdannelsen min til å hjelpe mennesker i Somalia. Det er noe jeg brenner for.

Les saken videre her: Romerikes Blad.no

[adsenseyu2]

Per Sandeberg: Waa muhiim inaan abaalmarin la siinin khiyaanalow-yaasha

Wasiirka kumeelgaarka ah ee arimaha soo galootiga iyo isdhexgalka, Per Sandeberg ayaa isaga oo ka hadlayo xukunka maxkamada ee Mahad Abiib sheegay, inay muhiim tahay inaan la abaalmarin khiyaanalowyaasha. Isaga oo kudaray inay muhiim tahay inaan sharciga jinsiyada norwiijiga, si fudud aan lagu siin dadka isku dayaya inay wax isdaba-mariyaan. 

Per Sandeberg(frp) ayaa dhanka kale sheegay in si kasta oo uu qofku mudo dheer aad u taganaado Norway, aanan sinaba loogu tixgalin doonin, marba hadii uu ka been-sheegay aqoonsigiisa shaqsiga, markii uu wadanka iska dhiibayay. 

Hadalka Per Sandeberg ayaa kusoo aadayo, iyada oo xisbiyo dhowr ah ay dalbadeen in la xadido xiliga qofka laga qaadi karo sharciga jinsiyada, iyada oo loo fiirinayo inta sano ee uu wadanka degenaa. 

Wasiirkan oo ah gudoomiye ku xigeenka FRP ayaa sidoo kale sheegay in xukunka maxkamadu uu cadeyn u yahay in Norway ay kajirto xaqiijinta xaqa sharciyeed ee qofka oo dhab ah. 

Xisbiga FRP ayaa maanta kujiro ililaas iyo dabaaldeg, maadaama ay heleen cadeyn ay adeegsadeen, iyaga oo ka duulayo go´aanka maxkamada. 

Xigasho/kilde: NRK, NTB

[adsenseyu2]

Ali M. Jama: Hadii soomaalida rabto ay rabto iney dhibta ka baxdo, waan iney shir weyne deg-deg ah isugu timaadaa

Sida aynu lawada socono doorashooyinkii baarlamaanka, waxay dhacayaan bisha sagaalaad ee sanadkan 2017.  Run ahaana waa doorashooyinka ugu muhiimsan ee bulsho rabitaankeeda ay wax kagaga bedeli karto

Waxaan la soconaa in bulshada soomaliyeed ee ku dhaqan Norwey, ay qabaan dhibaatooyin badan oo ay kala kulmaan wadanka ama bulshooyinka ku dhaqan, sida shaqada, warbaahinta , barnevarnka , hayadaha nabadgalyada iwm.

Dabcan marka bulsho uu ku dhaco dhaxal-wareeg,  qax iyo bara-kac, meelaha ay u haajiraan waxey kala kulmaan dhibaato mid dhaqan iyo mid dhaqaale Iyo mid diimeed ah. Laakiin maaha inaad tidhaahdo waan imi, sidaan rabana waan ugu noolaanayaa ama sidaan Soomaliya ugu noolaa ayaan halkana ka rabaa inaan ugu noolaado

Nin dakhtar ah oo asalkiisu yuhuudi ahaa, ayaa wuxuu yidhi qaabkee ayaad u dareentaan dadka aad u soo qaxdeen. Waxaan u sheegay dhibaatooyin badan, wuuna qoslay. Wuxuu ninkaas dakhtarka ahi iiga waramay taariikh dheer, markii ay qaxootiga ahaayeen iyo dhibaatadii ay kala kulmeen.  Wuxuu igu yidhi markii aanu dhibaatadii xamili kari weyney,  waxaanu talo u doonanay wadaadadii kiniisadayada(Sinagoog) ugu sareeyey, waxayna na siiyeen talo.

Dabcan, dakhtarkani awoowgii ayaa dadkaa dhibaatada la kulmay  kamid ahaa. Wuxuu yidhi, waxaa nala soo siiyey talooyin qaabka aanu bulshada uga mid noqon lahayn  waxay yidhaahdeen:

  • wax barta:  waxbarasho  aqoonta maadiga ah, waxaadna xooga saartaan 3 aqooneed oo kala ah: media ama warbaahin, Dakhtarnim ama caafimaadka iyo looyarnimo ama advokat.

Intaa markaad ku shaqo gashaan, bulshada idin takooraysaa idinka ayay cagihiina imaanayaan. sidaasna ayaan ku bad baadney.


Horta waxa fiican hadaynu soomaali nahay, inta aynaan qaylin in aynu is xisaabino  oo nidhaahno halkee ayaan bulshada kaga jirnaa

Waxaan muddo 15 sano gaadhaysey ka shaqaynayey goob Oslo kutaal, Waxaa igu soo maray ilaa soomaali 40 aan ka yareyn, 3 mooyaane intii kale vikar kamay soo gudbin. Runtiina waa shaqo dawladeed  oo ma leh dhib badan ,waayo systemka wadanka mar hadaad ajaanib tahay aqoontaadu aanay dhisnayn fast markiiba laguuma dhiibayo waa lagu eegayaa.  Soomaalideena waxaa aad ugu yar samirka iyo u adkeysiga.

Inkasta oo shaqada aad layga qadariyo, maanta hadaan idhaahdo qof soomaali ah baan keenayaa, waxaa laygu yidhaahdaa caliyow kolba wuu tegayaaye maad iska deysid. Walahi hada waaban joojiyey  inaan iraado, ma nihin mashaqaystayaaal laakiin fahankii ayaa inagu yar

Waxaanu shir la galay xubno u shaqeeya hay´ada barnevarnka ( caruurta ) oo Norweji ah, kaligayna maan ahayn. Waxay noo sheegeen ilmo layskagaga soo boodaa inaanu jirin oo layska qaato. Ilaa saddex afar kulan ayaanu ilmaha waalidkii u qabanaa waxaanu u sheegnaa dhibka aanu aragnay ama ilmuhu sheegay  hadii markaa waxba laga qaban waayo markaa ayaanu ilmaha qaadanaa

Ma ihi qof difaacaya ummada aynu wadankan ugu nimi  mana ihi qof leh somali oodhan oo dad liita. Nana nihin dad liita laakiin waxaa inaga maqan talo, 90% waynu qaybsanahay  qabiil iyo maamul goboleed

Ilaa maanta soomaalidu, waxay garan la´dahay waxaad aaminsantahay aaminsanow , qabiilkaad doonto ahow, waar dantiina u midooba. Inta ay soomaaliyi sidan tahayna, qofowna ma arkaysid magac somaliyeed oo Norwey dhexdeeda sharaf iyo karaamo ku leh

Waxaa Norwey ka dhisan ilaa 300 urur somaliyeed. 4 urur mooyaane inta kale shaqsiyaad ayaa jeebka ku sita, magac somaliyeed ayaana ku qoran. Hada ha u qaadanina dadkan aynu wadankoodii ugu nimi inaanay intaa iyo in ka badanba ogeyn

Hadda waxaa soo dhow doorasho, war somaliyeey waa inaad qabsataan shirweyne dhamaan soomaali ah ama inta afsomaliga ku hadasha hala casumo. Gobolada ururada ka dhisan dad aqoon leh baa inaga buuxa ma nihin dad jaahiliin ah shirweynahaas bal qaabka aynu badweyntan kagaga bixi karo aan ka tashano ,shirweynaha waxaa fiican mid hor dhac ah guddi 15 xubnood ka kooban oo arintan isku soo dhuba rida halagu sameeyo ururadan liiskooda meelo ay yaalaan baa jira halaga soo qaato iyagana hala wada casumo

Xisbiyada hadaynaan codkeena iyo taladeena aynaan midayn intaynu cod siino ayay inaga dhibaatada inagu bilaabayaan waayo wax inooga qarsooni ma jiraan.

[adsenseyu2]

Qardho: Somalia kjemper mot katastrofen

Somalia står nå overfor det FN betegner som den verste humanitære krisen siden andre verdenskrig, og det sier ikke lite i et land som har vært rammet av gjentatte sultkatastrofer opp gjennom årene.

FN anslår at halvparten av befolkningen, rundt 6 millioner mennesker, har akutt behov for matvarehjelp. Regnet har sviktet, og dermed også avlingene. Ingen vet hvor mange liv som hittil har gått tapt.

Når vi opplever en tørke som er så alvorlig, så begynner buskapen trist nok å dø. 50, 60, 70 prosent av buskapen dør, noe som er et enormt slag for disse familiene som lever av dyrehold, sier Richard Trenchard, som leder arbeidet til FNs matvareorganisasjon (FAO) i Somalia.

[adsenseyu2]

Annenhver somalier er helt avhengig av dyrehold, og tørken tar derfor hovedkilden til mat og overlevelse fra dem.

Brønnene og vannkildene er i ferd med å tørke inn, og mange legger derfor ut på lange vandringer for å finne vann og beite. Prisen på vann har skutt i været, og en vanntank koster nå 150 dollar. Stadig flere dyreskjeletter forteller at dette er for mye for mange.

Selv om det skulle komme hardt tiltrengte dråper under neste regntid i midten av april, vil det være for sent for mange. Mye regn kan også ta livet av dyr som fra før er kraftig svekket, advarer FN.

-Gir ikke melk

Når buskapen dør, ender eierne opp i leire. Der er det også stor mangel på mat, medisiner og rent drikkevann.

– Reisen vår hit var så tøff. Vi hadde verken transport eller vann. Vi etterlot oss alt. Nå er vi her, sier 48 år gamle Dahiya Ahmed, som har søkt tilflukt i landsbyen Qardho.

Les saken videre her: BT.NO 

[adsenseyu2]

EBBA TELLANDER(PRIO): Norsk-somaliere blir glemt i utenrikspolitikken

Av: EBBA TELLANDER, forskningsassistent ved Institutt for fredsforskning (PRIO).(VG.NO)


Norsk-somaliere kunne vært en kjemperessurs for norsk Somalia-politikk. Likevel brukes de nesten ikke.

«Vi står overfor den største humanitære krisen siden FNs opprettelse », tvitret FNs nødhjelpsjef på lørdag. 20 millioner mennesker er truet av hungersnød i Øst-Afrika, inkludert Somalia.

Norsk-somaliere har vært raske til å mobilisere og har allerede samlet inn penger fra de første alarmsignalene for et års tid siden. Informasjon om krisen ble tidlig spredt på telefon, e-post og via sosiale medier til somaliere i utlendighet. På Twitter trender hashtaggen #Caawiwalaal, som betyr «hjelp en bror».

-Får sjelden oppmerksomhet

Faadumo cali madar

I et radiointervju forteller Fatima Ali Madar, bystyrerepresentant i Oslo, om hvordan broren hennes fikk en telefon fra en fjern slektning, som fortalte at mennesker i landsbyen risikerte å dø innen få dager på grunn av vannmangel. Fatimas bror overførte penger til en lokal kontakt, som leverte vann til landsbyen innen to timer.

Eksemplet viser at norsk-somaliere kan respondere raskt, og at de kan nå fram til avsidesliggende steder som andre aktører ikke har tilgang til.

Les artiklen videre her: VG.NO 

[adsenseyu2]

Mahad Abuukar: Inta aynaan xisaabin xisbiga shaqaalaha(Ap), aynu annaga is xisaabinno marka hore

Marka hore waa idiin salaamay dhammaan aqristayaasha ku tixan barta NorSom, salaan kadib ma aan rabin in aan maqaal ka qoro niyadjabka dad badan oo soomaaliyeed ay kala kulmeen Xisbiga shaqaalaha ee Norwey.

Dadka soomaaliyeed ee Norwey ku dhaqan waxaa lagu qiyaasaa in ay kor u dhaafayaan 43 000 oo ruux, waxa ayna leeyihiin aqoonyahanno, hogaamiyayaal, siyaasiyiin, oday dhaqameedyo, ganacsato, culimo iyo horjoogayaal bulsho. Iyada oo dadka ugu badan ee soomaaliyeed ee Norway ku dhaqan, ay deganyihiin magaalada Oslo.

Waxaa mudooyinkii ugu danbeeyay soo foodsaaray bulshada soomaaliyeed culeysyo badan oo xagga axsaabta siyaasada ee Norwey, iyadoo culeysyadaasi ay keeneen in suaalo badan la iska weydiiyo xisbiga shaqaalaha.

Labadii sano ee ugu danbeysay siyaasada dunida waxa ay la kulantay culeys badan oo kaga yimid xaga midigta fog, marka aad eegto ka bixitaanki ingiriiska ee EU da, doorashadii Donald Trump, xoogeysiga ay xoogeysteen xisbiyada midigta fog ee Uurub sida Sverigedemokrat, National Front-ga faransiiska, xisbiyada Holand, Austria iyo Germany. Culeyskaasi waxa uu keenay in wax badan ay iska badalaan siyaasada bidixda ee yurub,waxeyna keentay in garabyada bidixda siyaasadooda yara cusleeyaan, si aysan u lumin taageerada bulshaweynta.

Xisbiga shaqaaluhu waa xisbi dhinaca bidixda ugu xooga badan dalkan, waana xisbiga ugu weyn wadankaan. Waxaana xubin ka ah dhammaan bulshooyinka kunool Norwy, mana aha xisbi qowmiyad gooni ah ama koox gaar ah danahooda ku shaqeeyo ama ka shaqeeyo. Waa mid loo wada simanyahay inkastoo bulshooyinku ay ku kala badnaan karaan.

Ujeedkaygu maaha in aan xisbiga shaqaalaha ku difaacayo wax kasta, hadane waxaan rabaa in aynu dhabta ka hadalno, odorrasnana dhibta bulshada soomaaliyeed. Soomaalidu waxa tiraahdaa gaalka dil, gartiisana sii. Taa oo macnaheedu yahay marka hore ogaaw cudurka bulshada haya, kadibna sii daawada saxda ah.

maqaalkaan waxaan ku xusi doonaa sabata aan u leeyahay dhibta na heyso waa midnimo la’aanta-:

  1. Waxaa Oslo kaliya ka jira in kabadan 300 urur oo ku furan magacyo soomaaliyeed, magacyo qabiil iyo magacyo shaqsiyaad oo dano qaas ah ka shaqeeya.

  2. Bulsho ku nool 4.5 iyo maamul gobaleed.

  3. Siyaasiyiin isku xisbiya ah oo hadane aan la is tusi karin.

  4. Umad ay u tashteen wadaado firqooyin u qeybsan.

  5. Umad ay u tashteen dumar magac doon ah.

  6. Umad ay u tashteen shaqsiyaad ururro horbooda.

  7. Siyaasiyiinta qaarkood oo nafsadooda uun siyaasi u ah.

  8. Siyaasiyinta soomaaliyeed ee reer Norwey oo wax xiriir umadeed ah laheyn.

  9. Iyo magacii bulshada soomaaliyeed ee Norwey oo Oslo u afduuban

Inta aan xusay iyo in kaloo ka badan oo dhibaato ah ayaa hor taagan in la helo bulsho soomaaliyeed oo ku mideysan danaheeda.

Hadii aan la helin jaaliyad soomaaliyeed oo kulmisa dhammaan 44-ka kun ee Norwey ku dhaqan, waxaa imaan doona dhibta haatan laga qeylinaayo mid ka daran.

In la helo jaaliyad soomaaliyeed oo bulshada dhan matasho waxa ay ka go’daa Oslo oo israacda oo ka tagta waxa la dagay 2 0kii sano ee ugu danbeeyay.

Inta aynaan xisaabin xisbiga shaqaalaha, aynu annaga is xisaabinno marka hore oo aynu la nimaadno midnimo iyo maamul nadiif ah oo  bulshada matali kara.

Hadii kale sheekadu waxa ay noqonee daanyeerkii cuksanayay laanti sii liicaysay.

W.Q: Mahad Abukar Osman: Siyaasi\Xisbiga shaqaalaha ee Sarpsborg, gobalka Østfold


Hadii aad rabtid inaan fikirkaaga, aqoontooda, khibradaada iyo hamigaada aad la wadaagtid bulshada soomaaliyeed ee Norway, waxaad qoraalkaaga noogu soo diri kartaa: NorSomnews@gmail.com

[adsenseyu2]

Holand oo wasiir Turki ah u diiday inoo soo galo wadankeeda iyo Urdugan oo jawaab ka bixiyay

Dowlada Holand ayaa is hor istaag ku sameysay socdaal lagu waday in wasiirka arimaha dibada dalka Turkiga Mevlut Cavusoglu, uu kusoo gaaro dalka Holand. Mevlut ayaa kulan la xiriira ol-olaha doorashada Turkiya rabay inuu la qaato jaaliyada reer Turkiya ee kunool magaalada Rotterdam, maadaama muwaadiniinta reer Turkiya ee kunool qurbaha ay fursad u heystaan inay codkooda doorashada dhiibtaan, iyaga oo wadanka ka maqan.

Dowlada dalka Holand ayaa aad uga soo horjeeday socdaalkaas uu wasiirka arimaha dibada Turkiga, ee la xiriira ol-olaha doorashada. Iyada oo duqa magaalada Rotterdam uu wacad ku maray, inuu sameyn doono wax walba oo uu awooda si uu u baajiyo safarkaas.

Wasiirka safarkiisa lahor istaagay ayaa dhankiisa cuno-qabateyn ugu hanjabaday Holand, hadii ay dowlada dalkaas xanibaad ku sameyso safiirkiisa.

Urdugan: Haraadigii Naaziga 

Madaxweynaha dalka Turkiga Rajeb D. Urdugan, ayaa hadal caro ah kasoo saaray is horistaaga ay dowlada Holand ku sameysay wasiirkiisa arimaha dibada. Urdugan ayaa xukuumada dalkaas ku tilmaamay inay tahay haraadigii Naaziga Germany iyo Faashistayaal(Fascister).

Urdugan ayaa hadalkiisa raaciyay fariin hanjabaad toos ah oo uu hawada u mariyay dowlada Holand, isaga oo yiri:

U diida wasiirkeena arimaha dibada inuu dalkiina soo galo intii aad rabtiin, laakiin wixii hada ka bilowdo bal waxaan arki doonaa in diyaarad aad leedihiin ay Turkiga soo caga-dhigato.

Ma ahan wadankii ugu horeeyay ee reer galbeed oo is hor-istaag ku sameeyo, socdaalada wasiirada Turkiga ee la xiriira ol-olaha doorashada. Wadamada Germany, Switzerland iyo Austria ayaa sidaas oo kale is hor istaag ku sameeyay safaro ay wasiiro Turki ah rabeen inay la qaataan jaaliyadahooda kunool wadamadaas.

Xigasho/kilde: VG-PAPIRAVIS-NTB-12-03-2017

[adsenseyu2]

 

Michael Keating oo kusoo fool leh Norway iyo kulan uu la qaadan doono jaaliyada soomaaliyeed

Sida aan kasoo xiganeyno webka rasmiga ah ee dowlada Norway, Ergeyga gaarka ee xogyaha guud ee qaramada midoobay u qaabilsan Soomaaliya, Michael Keating ayaa isbuuca soo socdo booqasho rasmi ah ku imaan doono dalkan Norway. Isaga oo maalinta jimcaha ah ee socoto, kulan la qaadan doono wasiirka arimaha dibada dalkan Norway Børge Brende.

Keating waxaa safarkiisa ku weheliyo ergeyga gaarka ah ee dowlada Norway u qaabilsan Soomaaliya, Jens Mjaugedal oo kasoo socdaalay magaalada Muqdisho.

 

Kulan jaaliyada soomaaliyeed ee Norway:

Ergeyga qaramada midoobay u qaabilsan Soomaaliya, Michael Keating ayaa lagu wadaa inuu maalinta khamiista ah uu kulan dood iyo kala warqaadasho ah la qaat,  jaaliyada soomaaliyeed ee dalkan Norway. Kulankaas oo looga hadli doono xaaladaha Soomaaliya ee doorashada kadib.Waxaana kulankaas agaasimay wasaarada arimaha dibada dalkan Norway.

Warbixinta kulankaas jaaliyada soomaaliyeed ee Norway iyo Keating, gadaal ayaan kasoo galin doonaa.

[adsenseyu2]

(Maqaal)-Abdullahi E. Ibrahim: Ma lagaaray xiligii ajaanibtu ay ka guuri lahayeen AP?

Sida laga warqabo bisha 9aad ee sanadkan, waxaa dhacaya doorashadii barlamaanka ee Norway. Markasta oo wadankaan ay doorasho ka dhaceyso, waxaa dhacda in xisbi kasta uu ku dadaalo sidii u uheli lahaa codad badan, si uu wax ugu yeesho talada maamulka wadanka.

Waxaa wadanka degan dad ku dhaw 900.000(xogta SSB) oo ajaaniib ah. Inkasta oo caruur iyo dadka aan xaq u leheyn inay codeyaan ay jiraan,  hadana waxaa jira dadban oo cod bixin kara.

Marka ay  doorashooyinku dhacayaan, waxaa dhacda in sogalootiga aad loogu dagaalamo. Xisbiyadu waxay u kala baxaan labo qeybood:

1) Qaar cod ku raadsada, kuna dooda inay ilaalin doonaan xuquuqda soo galootiga. xisbiyadaan waxay aad ugu dadalaan inay helaan codadka sogalootiga.

2) Dhinaca kale, waxaa jira xisbiyo kale oo codadad ku raadsada naceybka soo galootiga. Xisbiyadaan waxay dadka u dhashay wadankan ka dhaadhiciyaan in soogalootigu, ay duulaan kuyihiin jiritaanka wadankan, laganayaabo inay gebi’ahaanba baabi’yaan daryeelka wadanka ka jira. Xisbiyada sidaan aaminsan waxaa ugu horeeya xisbiga garabka midig ee FRP.


Xisbiyada iska dhiga saaxiibada iyo daryeelayaasha soogalootiga, waxaa ugu horeeya xisbiga garabka bidix ee AP. Xisbiga AP wuxuu sanado badan naas- nuujin ku qabay sogalooti oo codad-kooda ugu shubijiray. Sanadadii ugu danbeeyay, waxaa soo baxayay in isbedel dhanka siyaasada ah uu ku yimid xisbigaan. Waxaana soo muuqatay inuusan wax badan ka gedisneyn, kana ag dhawyahay FRP, markay timaado siyaasada laxiriirta sogalootiga.


Hadaba su’aashu waxay tahay ma la joogaa xiligii lala xisaabtamilahaa oo loo cadeynlahaa in codku qiima leeyahay?


Waxaa jirta dood dhaheysa xisbiyada kale ee yaryar waa cod dhumis oo awood badan malahan. Laakiin xaqiiqadu waxay tahay inay adagtahay in hal xisbi uu helo awood buuxda. Inta badan dawladu waxay ku dhisan tahay dawlad wadaagnimo . Marka hadii la xoojiyo xibiyada yaryar, waxaa dheceysa inay helaan awood ay kula xisaabtamaan xisbiyada kale.


Shaqsiyan waxaan aaminsanahay in hadii laga guuro AP in laba arimood midkood dhacdo, 1) xisbiyada yaryar ee sogalooti u dooda inay awood helaan. Ama 2) in AP uu ogaado in laga guuray, una baahanyihiin inay dib isu xisaabiyaan. Marka waxaan aaminsanahay inaan lagu qasaareyn isbedelka.

W.Q Cabdullahi Cilmi Ibrahim. 

 


Hadii aad rabto inaad fikirkaaga, khibraaada, aqoontaada ama hamigaaga la wadaagto bulshada soomaaliyeed ee Norway, waxaad qoraalkaaga noogu soo gudbin kartaa: NorSomNews@gmail.com

[adsenseyu2]

Siyaasiga Abdullahi Alason oo xubin ka noqday gudiga hey´ada UNE.

Abdullahi Alason oo kamid ah golaha deegaanka ee magaalada Kristiansand, talo-bixiyana ka ah hey´ada dib u dajinta qoxootiga ee IMDI, ayaa noqday xubin kamid ah gudiga hey´ada UNE.  

UNE ayaa ah hey´ada dib u eegista ku sameyso cabashooyinka laga soo gudbiyo ,go´aanada hey´ada laanta socdaalka ee UDI. Waana mid kamid ah labada hey´adood ee inta badan go´aanka ka gaara in qofku uu magangalyo ka heli karo Norway ama inkale. 

Alason oo 30 sano kahor qoxootinimo kusoo galay dalkan Norway, ayaa hada wax ka go´aamin doono kiisaska la xiriira dadka qoxootiga ah ee magangalyada weydiistay Norway. Wuxuuna xubin kasii ahaanayaa gudiga UNE ilaa sanadka 2021. Abdullahi ayaa wargeyska Utrop u sheegay in shaqadan xubin ka noqoshada UNE ay tahay mid adag, balse uu diyaar u yahay kasoo bixideeda.

Wargeyska Utrop ayaa warbixin dheer oo ku saabsan nolosha Alason iyo kamid noqoshadiisa ka diyaariyay. Wuxuuna cinwaan uga dhigay Fra Flyktning til Portvakter(Hoos ka akhri warbixintaas).

Abdullahi Alason ayaa noqonayo dadka kooban ee soomaalida ah ee abid kamid noqday xubnaha gudiga UNE. Waxeyna taas sharaf iyo milgo u tahay qowmiyada soomaaliyeed ee Norway, maadaama qof soomaali ah lagu aaminay inuu wax ka go´aamiyo kiisaska go´aamo khuseeyo nolosha kumanaan qof. Waxeyna arintan tusaale cad u tahay in soomaalidu ay si rasmi ah uga soo muuqaneyso qeybaha kala duwan ee mujtacweynaha reer Norway.

Xigasho/kilde: Utrop.no

[adsenseyu2]

 

Masaajidka soomaalida Gotoberg oo dib loo furay

Sida ay noo xaqiijiyeen dad xog ogaal ah, masaajidka soomaalida ee magaalada Gotoberg ayaa dib loo furay, kadib markii uu habeen hore ka dhacay isqab-qabsi sababay in booliska magaalada Gotoberg ay masaajidka soo gaaraan, isla markaana uu masaajidku xirmo.

Dad aan la xiriirnay oo Gotoberg degan, gaar ahaan xaafada uu masaajidku kuyaalo, ayaa noo xaqiijiyay in salaadii jimce maanta lagu tukuday masaajidkaas, isla markaana uu masaajidku kusoo noqday sidiisii caadiga ahaa. Inkasta oo uu wali jiraan khilaaf u dhaxeeyo labadii kooxood ee isku heysatay maamulka masaajidka. 

[adsenseyu2]

 

 

Redd Barna: Kolera-dødsfall i Somalia øker.

Hey´ada bad-baada caruurta ee laga leeyahay dalkan Norway, ee Redd barna ayaa sheegtay in 200 qof ay cudurka shuban biyoodka u geeriyoodeen soomaaliya gudaheeda sanadkan 2017. Halka 8400 qof oo kalena laga daaweeyay cudurkaas. 

Abaaro ba´an oo kajiro dhamaan gayiga ay soomaalidu degto ee geeska Afrika, ayaa ugu weyn sababta keeneyso kor u dhaca cudurka shuban biyoodka, gaar ahaan caruurta. Waxaana ay Redd barna sheegtay in ilaa 200.000 ay khatar ugu jiraan inay geeriyoodaan. 


Hittil i 2017 har 8.400 personar fått diagnosen kolera i Somalia, og 200 er døde. Tørken i landet fører til at 200.000 risikerer å døy, seier Redd Barna.

Tørken i Somalia rammer 6,2 millionar mennesker, og av disse er mange allerede rammet av hungersnød. For barn som allerede er rammet av sult, vil kolerasmitte være en dødsdom.

– Det internasjonale samfunnet må handle nå for å hindre en humanitær katastrofe, seier Hassan Noor Saadi, Redd Barnas landssjef i Somalia.

Les saken videre her: www.Fjordbladet.no

[adsenseyu2]

Masaajidka soomaalida Göteborg oo albaabada loo laabey, kadib markii ay soomaali isku qabsatay maamulkiisa

Masaajidka ay soomaalidu maamusho ee magaalada Göteborg ee dalka Sweden, ayaa albaabada la isugu dhuftay kadib markii labo kooxood oo soomaali ah ay isku qabsatay maamulka masaajidka.

Khilaafka labadan kooxood ee soomaalida ah ee ku saabsan maamulka masaajidka ayaa soo socday in mudo ah, balse xaley ayuu gaaray heer buuq, is jiid-jiid iyo is qabqabsi masaajidka dhexdiisa ah. Buuqaas oo sababay in booliska magaalada Göteborg ay goobta soo gaaraan, isla markaana kala diraan kooxihii soomaalida ahaa ee masaajidka isku heystay.

Waxaana maamulka xaafada uu masaajidkaas kuyaalo ay go’aamiyeen in albaabada loo laabo masaajidkan, inta khilaafkaas laga xalinayo. Waxaana halkaas ku xirmay dhamaan adeegyadii kale ee uu masaajidkaas dadka u qaban jiray, sida barashada qur’ aanka ee caruurta yar-yar.

Labadan kooxood ee isku heysta ayaa horey dacwado isaga gudbiyay, iyada oo ay isku eedeynayaan in mid kamid ah ay si khaldan u isticmaashay magacyo, isla markaana ay ka been abuurteen shirkii sanadlaha ahaa ee gudiga masaajidka.

Inkasta oo aysan dadku afka soo marineyn, hadana dhowr qof oo aan la xiriirnay ayaa noo sheegay in sababaha  khilaafkan gaarsiisay heerkaas, ay kamid  tahay caadifad qabiil. Iyada oo labada dhinac ee masaajidka maamulkiisa isku heysto, ay kasoo kala jeedaan labo reer oo kala duwan oo soomaali ah.

Maamulka xaafada uu masaajidka kuyaalo ayaa kulan heshiisiin ah u qaban doonto labadaas kooxood ee soomaalida ah ee masaajidka maamulkiisa isku heysato. Lamana garan karo sida uu ku dhamaan doonto khilaafkaas gaarey, heer ay dadka xaafada degan madaxa qabsadaan.

[adsenseyu2]

 

 

error: Digniin: Ha isku dayin in copy gareyso wararka aan daabacno. Waan kula soconaa.